Metsaomanikud hangivad järjest rohkem väikest tehnikat

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Päärn Raid ja Kristjan Lilles näitavad ATVsid, mis vaid võhikule näivad ühesugused – parempoolse mootor on pea kaks korda võimsam ja just see on see, millele saab haagisega koormaid järele võtta.

FOTO: Viio Aitsam

Väikese metsa masinaid ja tööriistu sai kontsentreeritult näha metsamajandajate tänavusel augustikuisel kokkutulekul.

Müügimeestega rääkides saab selgeks, et suurte ja väikeste metsamasinate tootjail on üks ühine joon: toote põhikonstruktsioon jääb enamasti samaks, midagi täiesti uut ei leiutata, kuid järjest uuenevad masinasõlmed ja lisad, mis võimaldavad inimesele kergemat elu.

ATV müügimehed Kristjan Lilles ja Päärn Raid on väljapanekule kaasa võtnud peale ATVde endi eri sorti haagiseid, tarvikuid ja riistasid, muu hulgas puulõhkumismasina, mille saab ATV sabas metsa kaasa võtta. Huvilised jõudvatki sellistel esitlustel ATVde endi juurde enamasti haagiste kaudu, mis pilku püüavad.

Aina mugavamad lahendused

Tootearenduse põhisuund on Lillese ja Raidi sõnul ATVde suuremaks ja kergemaks muutmise kõrval (et oleks võimalik suurem kogus metsamaterjali korraga kärusse panna) juhtimissüsteemide parendamine ehk näiteks hüdraulilised tõstukid, vintsid, puldiga juhtimise võimalused jne. «Paned vintsi puunoti külge ja edasi tegutsed puldiga, ei pea kasutama füüsilist jõudu ja oma haiget selga vaevama,» räägivad mehed.

Üks kiiresti muutuv tahk asja juures on ATVde rehvid, mis muutuvad tihedamaks ja rehvide sortiment laiemaks. See puudutab eriti neid masinaid, millega sõidetakse mujal kui metsas. Murule võib metsas kasutatav rehv vajutada liiga sügavad jäljed. Asfalt tahab rehvi suuremat pidevkandepinda, maastikusõidud n-ö kõrgemat klotsi. Pea iga eri kasutusviisi jaoks saab rehve valida. Kes tahab, saab hankida endale ka katusega ATV, mille nimetuseks on siis juba UTV. Eestis olevat selliseid masinaid näha näiteks mõisates.

Raudhobu on firmade väljapanekuplatsil näha kui klassikaline metsamaterjali metsast välja tooja. Selle masina müügimeeste nimed jäid kahjuks küsimata, aga nad räägivad, et analoogselt ATVdega laieneb raudhobugi puhul kõige kiiremini lisade pool, ehk siis masinat saab kasutada järjest laiemalt. Näiteks, kui lisatud on kopp või väravapostide lööja. Metsaomanikele pakkuvat meeste sõnul kõige suuremat huvi tõstukid ja nii käsitsi kui ka mootoriga töötavad vintsisüsteemid. Populaarsed olevat raudhobud jahimeeste hulgas, kelle jaoks on välja mõeldud spetsiaalsed lisatarvikud, kelgud ja kärud.

Nii nagu ATV puhul on mugava elu pooldajaile välja mõeldud katusega variandid, on raudhobu puhul (juhitakse kas ees käies või masinal püsti seistes) jõutud istmega variandini, mis müügimeeste sõnul on küll tavapärasest raudhobust suurem.

Mõlemad masinad on metsas mõeldud eelkõige väikese metsa omaniku ja teiste väiksemamahuliste tööde tegijate jaoks. Raudhobu müüjad rõhutasid, et nende masina kindel nišš on endiselt alles. Masina eripära on hästi lai kandepind, mis võimaldab temaga tegutseda eritingimustes, selliselgi pehmel pinnasel, kuhu ATVga peale ei minna ei malda.

Saeveskiga metsa

Näha on saage ja trimmereid ja näiteks selline halumasin, mis saeb ja lõhub notti korraga – paned ümarpuidu ühest otsast sisse ja halg tuleb teisest välja. Pilku püüab kettsaeraam, millel töövõtete demonstratsiooniks laiutab jäme jändrik saarepakk. Müügimees Kermo Vahula, kes näitab kahte erinevat kettsaeraami, iseloomustab jämeda pakuga seadet kui metsaomaniku abimeest, kui materjaliks on sattunud näiteks mõnest vanast jämedast saare- või tammepuust saadud pakud. «Selliste pakkude metsast väljasaamisega on suur tegu ja tihti tavaline lintsaekaater neid saagida ei saagi. Selle konkreetse raami saad võtta metsa kaasa, et saagida plangud-lauad välja kohapeal. Saetud materjalina on neid hoopis kergem transportida,» seletab Vahula.

Ta lisab, et vajadusel saab saeraami pikemaks. Pikkade nottide puhul on võimalik kasutada lisatugesid ja eriti jämedate pakkude puhul toestamist mõlemalt poolt. Väljapanekule toodud raam võimaldab saagida kuni 90sentimeetrise läbimõõduga pakku, kuid sellesama lahendusega on võimalik saagida ka kuni 1,5meetrist läbimõõtu. «Eks ta ole erategija riist väikesteks eritöödeks,» ütleb Kermo Vahula. Samal ajal olevat selline saeraam olemas ka RMK-l, kus võetakse see hästi transporditav väike riist kaasa, kui minnakse näiteks saartele lõkkeplatse hooldama.

Metsakasvatus on moes

Metsaomanike seas on seekordsel kokkutulekul (kogu pere metsapäeval) laialt jututeemaks metsakasvatustööd. Kõik need, keda märgiti ära metsamajandajate konkursi auhindamistseremoonial, tegelevad või on hakanud tegelema noore metsa hooldusega. Ringkäigul, mis tehti konkursi eelmise aasta võitja Rain Ajaotsa metsa, nähti eeskujulikult hooldatud kultuure ja noorendikke suurel pinnal. Erametsategelased ise ütlevad, et aeg on sealmaal, kui metsaomanikud on metsanduslikus mõttes nii targaks saanud, et see hakkab silma. Vähemalt üks konkursil osalejatest tunnistab, et tarkus tuli oma kogemusest – looduslikule uuendusele jäetud raielangid kasvatasid leppa ja kvaliteetsemat puitu ei tulnud iseenesest kusagilt. Sai selgeks, et selle saamiseks tuleb metsaomanikul midagi ette võtta.

Mida rohkem väikesi metsaomanikke oma metsas tegutseb, seda suurem lootus saab olla väikeste masinate müüjatel ka oma läbimüüki kasvatada.

Tagasi üles