Põllumees kindlustab niiduki, kaaruti ja kombaini

Metsamasin. Foto: Urmas Luik

Kui liisitud põllumajandustehnika on kindlustatud, siis muu pigem harva. Siiski hakatakse järjest enam kindlustama masinaid, millega tööde käigus kõige sagedamini õnnetusi juhtub, või kalleid traktoreid-kombaine, sest nende puhul oleks kahju väga suur.

«Kui liising ja laen ei kohusta, siis harva kohtab sellist kindlustusobjekti,» tõdeb Salva Kindlustuse varakahjude osakonna juhataja Karen Soosalu. «Kui põllumajandustehnikale võetud laen lõpeb, loobutakse kindustusest või kindlustatakse kõige riskialtimad, näiteks niidukid, kaarutid ja heinapressid, mis nagunii tihti katki lähevad, ja siis saab kindlustuse abil asja ära remontida.»

Sagedased on kombainid, niidukid ja kaarutid

If Kindlustuse ettevõtete riskijuht Teet Tärgla tõdeb samuti, et rohkem kindlustatakse liisinguga soetatud masinaid.

ERGO kahjukäsitleja Heinar Ilves lisab, et pärast liisinguperioodi lõppu kindlustatakse edasi eeskätt neid masinaid, mille väärtus on kõrgem ja risk suurem, näiteks kombaine. «Kui see põlema läheb, on kahju ikka väga suur ja kindlustusest palju abi,» sõnab ta.

Tänapäeval on põldudel ja metsas liikuv tehnika väga kallis ja kindlustuse väljamaksed jäävad tihti 30 000 – 100 000 euro kanti.

«Mul oli kuu aega tagasi üks kindlustusjuhtum, kus põllumees täiesti siiralt küsis, kuidas me nii odavalt kindlustust müües suudame ots otsaga kokku tulla,» meenutab Soosalu.

Õnnetusi on mitmesuguseid

Põllumajandustehnikaga juhtuvad õnnetused lainetena, esmalt kevadisel kündmis- ja külvamisajal, siis tuleb niitmisaeg ja kolmanda lainena saagikoristus. Põhiliselt saavad masinad mehaanilisi vigastusi – näiteks rikub kivi või vilja sisse jäänud raudkang masina.

Kõige tüüpilisem ongi näide, kus niiduk sõidab põllul olevale takistusele otsa. Suuremad ja kõrgemad masinad sõidavad millelegi pihta või kummuli. «Kui näiteks moodne mürgiprits kummuli läheb, on kahju väga suur, isegi 100 000 euroni, sest seadmed on ülikalliks läinud,» mainib Soosalu.

«Eelmisel aastal oli palju kahjusid siis, kui maapind oli pehme ja kombain püüdis välja ukerdada. Saagikoristuse ajal on ka kuuma ilma ja tolmu või ülekoormuse tõttu masinaid põlema läinud,» meenutab Ilves.  

Hiljutisest praktikast toob Soosalu välja juhtumi, kus äsja teenindusest tulnud kombain läks põlema ja tegu on ülisuure, ilmselt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kahjuga. Käimas on uurimine, mis peaks ütlema, miks säärane õnnetus juhtus.

Kui tuua näiteks arve, siis ehitus-, metsa- ja põllutöömasinate kahjusid hüvitas If Kindlustus mullu 159 korral, kokku üle 724 000 euro, tänavu on selliseid kahjusid 88 ja hüvitised ulatuvad üle 367 000 euro. Kõige suurem põllutöömasinaga seotud kahju on Ifil aastast 2002, kui hüvitati üle 112 000 euro traktori põlengu eest, 2013. aastal viis ühe traktori põleng 88 000 eurot.

Tärgla nendib, et põllumajanduses on traktorid küll kõige levinumad kindlustusobjektid, kuid kahjujuhtumid leiavad aset pigem kombainide ja niidukitega. Kombainide puhul, mis töötavad vaid lühikesel suveperioodil, võivad kahjud olla väikestest klaasikahjudest kuni täishävinguni. Ekskavaatorid võivad kaevetöödel vajuda või uppuda. Metsamasinad, mida kasutatakse eelkõige talvel ja kevadel, võivad veekogu või kraavi ületamisel läbi jääkatte vajuda.