Eesti põllumehed on masinapargis uuendusmeelsed

Kuna viimastel aastatel on pangad jälle lahkemad, pole sageli mõtet püüda masinat iga hinna eest välja osta, vaid lasta see rahulikult finantseerida liisinguga. Foto: Urmas Luik

Põllumajandustehnika täiustub iga aasta, kuu, nädala ja mõnikord ka päevaga – automaatika, mugavus, navigatsiooniseadmed ja kõik teised näitajad muutuvad üha paremaks.

Uus tehnika maksab palju, aga meie põllumees saab oma tehnikapargi vajalikul ja sageli vajalikust kõrgemalgi tasemel hoidmisega hakkama. Näiteks maanteeameti kodulehe andmetel lisandus eelmisel aastal registrisse 721 traktorit, neist 617 päris uuena. Mõistagi ei ole kõik need ostetud põllumajanduses kasutamiseks, kuid valdav osa siiski. Maa Elu palus mitmel põllumajandustehnika müügiga tegeleva ettevõtte esindajal vastata küsimustele, mis moel või teisel puudutavad tehnika ostmise ja liisimise võimalusi Eestis.

OÜ Baltic Agro Machinery juhatuse liikme ja tegevjuhi Eiko Nõgolsi kinnitusel läheb nende firma müüdud traktoritest 90 ja haakeriistadest 85 protsenti liisingusse. «Kombaine võetakse tavaliselt sajaprotsendiliselt liisinguga, ehkki just tänavu osteti üks kombain kliendi omavahendite eest kohe välja,» kommenteerib Nõgols. Ligikaudu samad protsendid edastab OÜ Oilseeds Jatiina müügispetsialist Hardi Pikkmets. AgroFort OÜ juhataja Väino Kivila sõnul ei sõltu liisimise osakaal otseselt mitte masinast, vaid selle hinnast: «Odavamad ostetakse reeglina välja, kallimad liisitakse. Piir odavama ja kallima vahel on muidugi suhteline ning sõltub konkreetse kliendi rahakotist. Kuna traktorid-kombainid on tavaliselt haakeriistadest palju kallimad, lähevad need muidugi liisingusse.»

Kui Nõgolsi hinnangul on liisimise osakaal püsinud viimastel aastatel ühtlasel tasemel, ütleb Pikkmets, et väljaostmise osakaal on mõnevõrra tõusnud: «Kolm-neli aastat tagasi võetigi masinaid ainult liisingusse. Aga kuna toetuste süsteem muutus – liisinguga ostes ei saa toetuse täissummat kohe kätte, summa jaotub liisinguperioodi peale –, siis ongi lihtsam võtta masina või millegi muu tagatisel laenu ja maksta seade kohe välja.» Väino Kivila AgroFortist kommenteerib, et kuna viimastel aastatel on pangad jälle lahkemad ja raha hind üsna madal, pole sageli mõtet püüda masinat iga hinna eest välja osta, vaid lasta see rahulikult finantseerida liisinguga.

Liisimisel peab põllumees arvestama mitme näitajaga: finantsseisund, investeeringu suurus võrreldes käibemahtudega jne. Põllumajandustehnika liising ei erine oma olemuselt teistest finantseerimistoodetest, kohustuse võtja põhimure on kokkulepitud ajal kindel summa tagasi maksta. Tulenevalt tegevusvaldkonna eripärast saab põllumees igakuise tagasimaksegraafiku asemel liisinguandjalt küsida sesoonset maksegraafikut. «Kui tegevus on hooajaline ja toodangu eest laekub raha ebaregulaarselt, nii nagu see on teraviljakasvatajatel, võiks liisingumaksete graafiku sobitada vastavusse oma rahavooga,» selgitab Kivila.

Põllumeest usaldatakse

Põllumajandustehnika liisimisel nõutakse kliendilt tavaliselt kümneprotsendilist omafinantseeringut, aga kui tegu on spetsiifilisema masinaga, võib see suuremgi olla. Ettevõte peab olema jätkusuutlik, tal ei tohi olla võlgnevusi ja maksekäitumise ajalugu peab olema korrektne. Siis on pangad üpris lahked. Väino Kivila praktikas on selliseidki juhtumeid, kus mitu panka pakkusid kliendile liisingut 0% omafinantseeringuga. «Omaosaluse suurus sõltub paljuski tagatisvara spetsiifikast ja panga riskihinnangust. Kui kasutada finantseeringut Euroopa Investeerimisfondi tagatisel (COSME programm), peab ise kohe välja käima maksimaalselt üheksa protsenti.»

Valdavalt teevad põllumajandustehnika müüjad koostööd kõigi finantseerimisasutustega. Kivila sõnul on aga igal pangal intressi määramisel oma niinimetatud «kahvlid». «Konkreetne number sõltub peamiselt kliendi finantsnäitajatest ja riskiastmest. Ja siin ei kehti reegel, et kui naabrimees sai 1 protsenti, pean mina ka saama.»

Tehnika valimisel on Baltic Agro Machinery tegevjuhi Nõgolsi hinnangul Eesti põllumehe jaoks määravad ostetava seadme tehnilised näitajad, masina sobivus konkreetse ettevõtte vajadustega, finantseerimistingimused, järelteenindus ja mõistagi hind. Ka Hardi Pikkmets Oilseeds Jatiinast tunnistab, et viimastel aastatel vaadatakse pigem hinna eest saadavat väärtust kui ainult maksumust. «Head ja odavat asja ostad kaks korda – kõigepealt odava ja seejärel hea. Sarnaste toodete puhul ei saa muidugi hinnatase ebamõistlikult erineda,» sõnab ta. 

AgroForti juht Väino Kivila ütleb oma kogemustele tuginedes, et iga põllumees loeb raha, kuid see ei tähenda sugugi, et tööriist peab odav olema. «Määrav on see, et vajalik töö saaks tehtud õigel ajal, et töö kvaliteet oleks kõrge ning alles seejärel vaadatakse, millised kulud sellega lõpuks kaasnevad – kui palju maksab masin, varuosad, hooldus jne. Kui siin tekivad «käärid», on muidugi mõistlik rahasse lugupidavalt suhtuda.»

Eesti põllumehe ja tehnika suhete arengut iseloomustab Pikkmets nii: «Põllumehed on hakanud ostma rohkem täislahendusi. Muu Euroopaga võrreldes on nad juba pikemat aega eelistanud täislisadega masinaid. Meie põllumees otsib õhtuti internetist uusi lahendusi ja tahab neid homme ise proovida ning sobivusel kasutada.» Kaks aastakümmet põllumajandusmasinate müügi ja liisingfinantseerimisega tegelnud Kivila meelest on meie põllumehed vägagi teadlikud ja kahe jalaga maa peal. Emotsioonoste ei tehta, pigem mõeldakse ja kaalutakse aasta või paar, enne kui käed lüüakse. Oma võimeid kohustuste võtmisel reeglina üle ei hinnata ja tagasimaksed on korralikult tasutud. Juhuseid, kui pangad on pidanud põllutehnikat tagatisvarana realiseerima, on olnud väga-väga vähe.

Hardi Pikkmets lisab, et pangad usaldavad põllumehi. Nad võivad küll vahel maksetega hilineda, aga võimaluse avanedes tasuvad ikkagi kõik koos intressidega. Põllumeeste jaoks on seadmete soetamine mitmesuguste finantsskeemide abil tehtud suhteliselt lihtsaks, leiab ta.