Tootjad teenivad kasumit ja pangad avavad neile lahkelt uksi

Tänavu viie esimese kuu põllumajandusseadmete uute liisingulepingute maht Eestis on kõigi pankade peale kokku 45 miljonit eurot. Foto: Gertrud Alatare

Valdav osa põllumajandustehnikast ostetakse Eestis liisinguga: intressid on madalad ja kuna põllumajandus on varasemate aastatega võrreldes taas tõusuteel, pole ettevõtetel liisingu saamisega suuri raskusi.

Tänavu viie esimese kuu põllumajandusseadmete uute liisingulepingute maht Eestis on kõigi pankade peale kokku 45 miljonit eurot.

Stokkeri põllumajandustehnika müügijuht Andres Suitso pakub, et 80–90 protsenti tehinguist tehakse praegu liisingu toel. Kohe välja ostetakse odavamaid tooteid ja vahel katab põllumees sissemakseks vajaliku summa oma vana masinaga, saab lisaks näiteks PRIAst toetust ja ongi 60 protsenti masina hinnast kaetud ning siis peabki otstarbekaks masin kohe välja osta.

Väiketraktori hind võib olla võrreldav sõiduauto maksumusega, aga juba pisut suuremasse tootmisesse sobiva korraliku traktori hind algab 50 000 euro juurest ja suuremad masinad maksavad üle 100 000 euro.

Kui lihtne või keeruline on liisingut saada, sõltub palju turu olukorrast. «Vahepeal oli väga raske,» nendib Suitso. «Kui piimahind oli all ja paljud piimatootjad kahjumis, jäeti isegi kuni pool liisingu küsijaist ukse taha, aga nüüd on jälle olukord kergem. Piima ja vilja hind on normaalne, tootjad saavad kasumit teenida ning uksed on jälle lahti ja pangad lahkemad. Praegu jääb väga vähe tehinguid rahastamise taha seisma.»

Osa Eesti põllumeestest on alalhoidlikud ja võimalusel väldivad laenuraha, mis on põllumajanduse sesoonsust ja tulemi rasket prognoositavust arvestades mõistetav.

Suitso tõdeb, et mõne keskmise suurusega või väikese põllumajandusettevõtte eesotsas on väga konservatiivse maailmavaatega mees. «Mõni üritab lausa paaniliselt panka vältida, aga me oleme neid julgustanud, et praegusel ajal on targem ikka pigem võtta liisingut kui võtmata jätta. Muidugi, kui masinaraha lihtsalt niisama kohe kontol vedelemas pole,» räägib ta. «Kuna intressid on ajaloo madalaimad, on mõistlik liisingut kasutada, mitte pangakonto nulli tõmmata, sest põllumajanduses tuleb ikka ette aegu, mil on rohkem käibevahendeid vaja.»

Suur ostab uue

Eesti Põllumeeste Keskliidu president Tõnu Post ütleb, et suurtootjad ostavad reeglina uusi masinaid ja valdavalt liisingu kaudu. «Mõni spetsiifiline masin, mis on väga kallis, võetakse aeg-ajalt teiselt ringilt,» lisab ta.

Post, kes on ka Saaremaal tegutseva Kõljala Põllumajanduslik OÜ juht, räägib, et nemad ostavad oma tehnika uuena ja liisingu toel. «Kui sul on masinat tõepoolest tarvis ja majanduslik olukord normaalne, ei ole siiani olnud raskusi liisingu saamisel. Midagi üle mõistuse pole me tahtnud saada ja pank on me soove aktsepteerinud,» räägib ta. «Väiksemad tegijad, kelle majanduslik olukord pole tugev, võivad pangalt ka eitava vastuse saada, aga kui majanduslik olukord on hea, siis pank praegu pigem riskib andmisega, kui ära ütleb.»

Eesti põllumeeste traktoripark on naabermaadega võrreldes muljetavaldavalt võimas. Tegu pole sugugi edevusega, vaid vajadusega – ülipingelise töögraafikuga suurtootmises ei saa lubada, et masin üles ütleb.

«Meie olukord siin Eestis on pisut erandlik,» seletab Post. «Põllumajanduses on valdav suurtootmine, mis tähendab, et masinad on kogu aeg töös, nende töötundide arv aastas tuleb aukartustäratav ja sellega on põhjendatud, et kui masin on oma esimese kasuliku aja ära elanud, siis ostetakse uus, et olla töötulemustes kindel.»

Suitso tõdeb, et näiteks Läti ja Põhjamaadega võrreldes on meie põllumajandusettevõtted mitu korda suuremad. Seetõttu on meie ettevõtete rahavood ja investeerimisvõimekuski suuremad ning masinapark võimsam. 

Uued traktorid on suurtootmises enamasti, kuni kestab liising. Viis aastat ja soetatakse uus. «Suured tegijad ei hoia keegi kauem masinat, mõni vahetab ka nelja aasta pealt välja. Samal ajal väike või keskmine hoiavad pikemalt, kuni kümme aastat,» ütleb Suitso.

Ka kasutatut liisitakse

Teise või enama ringi põllumajandustehnikat ostavad rohkem väike- ja keskmise suurusega tootjad. 

Kasutatud põllumajandustehnika ostu-müüki vahendava Mascus Eesti tegevjuht Annika Amenberg ütleb, et liisingut kasutatakse enamikul juhtudel, sest tegemist on kalli tehnikaga. «Loomulikult väiksemad varuosad ja lisaseadmed ostetakse pigem enda rahaga, aga kuna põllupidaja tegevus on vägagi hooajaline – osta on vaja enne, kui tulu saagist käes –, siis on rahastamisvajadus tehnika puhul ikkagi suur,» selgitab ta.

Kui lihtne või keeruline on kasutatud masinatele liisingut saada, oleneb suuresti taotlejast ja tehnikast. Rahaasjad peavad korras olema ja tehnika ei saa ka liiga vana olla.

«Meie ostjate tagasiside on, et tihti puuduvad pankadel kompetents ja võimalused nende taotlusi kiirelt ja asjatundlikult hinnata,» räägib Amenberg. «See on probleem, sest kasutatud tehnika ostul on kiirus väga oluline: head masinad leiavad kiirelt ostja ja kui põllupidaja peab finantsasutuselt vastust ootama päevi, kaotab ta tihtilugu väljavalitud masina ostuvõimaluse.»

Probleemiks on tehnika vanuski. «Meie kliimas kasutatakse osa tehnikat ainult paar kuud aastas ja see tähendab, et tehnika säilib kasutuskõlblikuna pikki aastaid. Pangad tihtipeale seda ei mõista ja on oma reeglites paindumatud,» seletab Amenberg. Ta nendib samuti, et liisingutingimusi mõjutab üldine olukord – kui põllumajanduses läheb hästi, on tingimused leebemad ja vastupidi.

«Üldine reegel on, et masin ei oleks liisingu perioodi lõpuks vanem kui 12 aastat, aga samal ajal see oleneb konkreetsest finantsasutusest ja tehnikast ja taotlejast. Mascuses teeme tööd selle nimel, et teatud juhtudel oleksid tingimused tehnika vanuse suhtes paindlikumad,» räägib Amenberg.

Pangad

Swedbank Liisingu juhatuse liige Heli Silluta sõnutsi on nende klientide seas nii suured ettevõtted kui ka väiketalud ning liisingut antakse uuele ja kasutatud tehnikale. Vara vanus võib lepingu lõppedes sõltuvalt vara klassist olla kuni 17 aastat.

Silluta nendib, et vahel öeldakse mõnele liisingutaotlusele «ei» ja sel juhul on kõige levinum põhjus taotleja halb rahaline seis.

SEB Liisingu juht Rein Karofeld toob välja, et liising on krediiditootena paindlik, kuna lisatagatist ei ole üldjuhul vaja, sest vara ise tagab krediidikohustust. Kasutavad liisingut aktiivselt nii suured ettevõtted kui ka väiketalud. Liisingutaotluse vastus sõltub nii valitud varast, seisukorrast ja väljalaskeaastast kui ka taotleja krediidivõimekusest.

«Eelkõige soovitakse liisida uut tehnikat, aga kui vara on heas korras ja vastab SEB tootepõhimõtetele ja müüja taust on aktsepteeritav, pakume liisingut ka kasutatud põllumajandustehnikale,» sõnab Karofeld. «Praegu on põllumajandus taastumas kehvast vilja-aastast, Venemaa sanktsioonidest ja sektorit räsinud seakatkust ning makseraskusi tuleb ette pigem erandkorras.»