Kas sel aastal saab metsast marju?

Käesolev aasta oli hea metsmaasika aasta. Foto: Taavi Alas

Milliseid marju sel aastal metsas korjajatele jagub ja kuidas ilm on mõjutanud marjasaaki? Kas mustikale on mõtet minna või tuleks oodata pohlade valmimist?

Kui aedmaasikad jäidki sel aastal harukordselt kalliks nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis, sest marjade valmimine venis kaks-kolm nädalat hilisemaks, samuti polnud saak nii suur kui varematel aastatel, siis metsmaasikate pakkumisi ja maasikatest punaseid metsafotosid oli sel suvel interneti suhtlusvõrgustikus palju. Neid metsades jagus.

Kuidas on olukord teiste metsamarjadega üle Eesti? Kokkuvõtlikult tõdevad marjakorjajad, et 2017 oli hea metsmaasika-aasta, aga mustikaid ja pohli tuleb eelmiste aastatega võrreldes vähem, ehkki võib olla piirkondi, kus marju siiski on. Mõnel pool Eestis on oodata aga head jõhvikasaaki.

Kus on head metsad?

Kui kümme või enam aastat tagasi käidi marjul ja seenel vähem, siis nüüd on marjakorjamine taas populaarne ja üha rohkem on nooremategi inimeste seas neid, kellele meeldib metsas käia.

Tartlanna Liis Rebane ütleb Maa Elule, et tema käib marjul Lõuna-Eesti Palu metsades, kust võib leida kõike natuke, aga mingit erilist rikkalikkust siiski pole. «Peamised seened, mida korjame, on ikka kukeseened. Teisi seeni ei korja kahjuks sellepärast, et pole aega nendega tegelda, kuigi marineeritud seened mulle väga meeldivad. Mustikad on ikka põhilised marjad, mida igal aastal korjame, aga sel aastal meil vedas ja saime suuremas koguses metsmaasikaid. Need panime peamiselt ikka omale talvevaruks, sest ega iga aasta saa sellist suurepärast marja korjata,» räägib Rebane. Samuti on lootust saada sel aastal metsavaarikaid. «Kahjuks pohli või jõhvikaid meie metsades pole. Või pole lihtsalt piisavalt otsinud, kuigi ega ratastega pole võimalust kõiki kohti läbi käia, sest niigi on trajektoor suur,» selgitab Rebane.

Tallinnas elav Kaire Uusen käib tavaliselt marjul Põhja- ja Lääne-Eesti metsades. «Käin Harjumaa ja Läänemaa piiri äärde jäävates rabades ja metsades, mida tunnen kõige paremini ja kus käisin juba kooliajal vanematega marjul. Sel ajal olid paljud need kohad piiritsoonis, aga kui saadi luba, mindi ikka metsa,» meenutab Uusen.

Jõhvikate lootus on suur

Sama moodi nagu Liis Rebane, sai ka Kaire Uusen sel aastal ootamatult palju metsmaasikaid, mida ta tavaliselt üldse ei korja. Mustikaid tundub Uuseni sõnutsi olevat Põhja-Eestis see aasta vähevõitu, samuti pohli, mis on nüüd kasvuski kõvasti hiljaks jäänud. «Käisin paar nädalat tagasi viies-kuues kohas ja mitte kuskil polnud näha suurt mustikasaaki ja pohlad olid pea märkamatud. Mõnikord hakkavad pohlad sel ajal juba punetama, nüüd oleks pidanud neid luubiga vaatama,» räägib ta.

Põhja-Eestis ei saa mustikad kahjuks kunagi nii vara valmis kui Lõuna-Eestis. «Kui ma sel aastal juuli lõpus metsmaasikaid korjasin, siis mustikaid polnud võimalik veel korjata, need olid väikesed ega tulnud isegi varre küljest ära,» jutustab Uusen. Õige mustikaaeg algab tema jaoks augusti keskpaigast, aga sel aastal võib see isegi edasi lükkuda. «Igal juhul on hiljem parem, sest siis on mustikad mõnusalt valmis, magusad ja suured. Neid on siis ka lihtsam korjata, kui lehed hakkavad punetama või kukuvad ära. Pohlad saavutavad ideaalse suuruse, värvi ja maitse millalgi septembri teisel nädalal. Jõhvikaid ei tasu Põhja-Eestis enne septembri teist poolt korjata,» jagab ta oma kogemusi.

Kuigi mustikaid ja pohli on Uuseni meelest Põhja-Eesti metsades sel aastal tavalisest vähem, pakub loodus mõnes teises kohas jälle rohkem. «Viimastel aastatel olen jõhvikal vähe käinud, sest kui marju on vähe, siis ei taha ka korjata, aga nüüd eelvaatlust tehes üllatusin, kui tihedalt olid väikesi tooreid jõhvikaid täis kõik need suured alad, kus tavaliselt leian vaid mõne hea koha. Eks septembris ole näha, kas need väikesed marjad saavad küpseks, lootust igal juhul on,» märgib Uusen. Läänemaal sattus ta hiljuti ühe lopsaka ja hiigelsuure põldmarjavälja keskele, millist pole ta kunagi varem näinud. «Kui see kogus marju peaks ükskord valmis saama, on see üks vägev saak.»

Mets tekitab hingerahu

Nii Kaire Uusen kui ka Liis Rebane on loodusesõbrad. Rebase arvates ei saa autoga sõites kunagi sellist tunnet, nagu rattaga läbi paksude metsade seigeldes. «Mets tekitab minus alati hingerahu ja ma võiksin seal tundide kaupa olla. Pärast metsaskäiku on puhanud tunne, kuigi ega marjakorjamine kergete killast ole, eriti siis, kui korjad käsitsi, mitte masinaga. Aga mulle meeldib, eriti veel kui metsast on kaasa saadud suur saak. Soovitan inimestel aega võtta ja natuke metsas ringi jalutada, aga prügi palun ärge kaasa võtke – pole ju meeldiv sealt kõrvalt marju või seeni korjata,» paneb Liis Rebane südamele.

Kas Soomaale tulijad tunnevad metsamarjade vastu huvi?

Aivar Ruukel, turismiettevõtja, Soomaa Rahvuspargi giid:

Meil on metsamarjade ja soomarjade teema üsna oluline. Enamik külastajaid, kes sohu jõuavad, maitsevad ka mustikaid, murakaid, sinikaid, pohli, kukemarju, jõhvikaid – oleneb, mis parasjagu küpsed on. Korraldame ka spetsiaalseid «marjamatku» ja «seenematku», neid võtavad enamasti välisturistid soojematest maadest – hispaanlased, prantslased, austraallased. Suur eksootika on korilus Aasia turistidele, hiinlastele, korealastele, jaapanlastele.

Talvistel tõukekelgumatkadel, millel osalevad eelkõige eestlased ja lätlased, maiustame lodjapuumarjadega. 

Marjasaak on sel aastal keskmine, küll aga on hooaeg veidi hilisem ja marjad veidi «peenemad» kui tavaliselt.

Kui palju mõjutas jahe ja pikk kevad tänavust metsamarjade ja seenesaaki?

Ain Kallis, meteoroloog ja klimatoloog:

Tänavune kevade teine pool oli jahe. Nii ka juuni-juuli takkaotsa. Palju mõjutas taimede arengut muidugi sademete režiim. Meenutame: mai keskmine õhutemperatuur Eestis oli normist ehk pikaajalisest keskmisest madalam  1,1, juuni oma 1,0  ja juuli päris palju ehk 1,7 kraadi võrra. Samal ajal tuli vihma suhteliselt vähe (mais 35, juunis 102 ja juulis 67 protsenti normist). Kohati oli põldudel ja metsades tunda isegi põuailminguid.

Looduse areng jäi keskmisest maha vähemalt kahe nädala võrra. Metsamarjade õitsemist takistasid paiguti hilised öökülmad. Eks see kõik on muutnud mõnevõrra tavapärast pilti metsades, aedades ja põldudel.