Rukkipõllul pidutsesid kuningas ja minister koos maarahvaga

Rukkikuningas Hans Kruusamägi lõikas rukkimaarjapäeval Simunas esimese tänavuse rukkivihu oma Eesti Vabariigi juubeli auks külvatud põllult.

FOTO: Meelis Meilbaum

Rukkikuningas Hans Kruusamägi lõikas rukkimaarjapäeval Simunas esimese tänavuse rukkivihu oma Eesti Vabariigi juubeli auks külvatud põllult. Päikeselisel päeval peetud pidulik rongkäik lõikuskohta liikus rukkipõllu ja odrapõllu vahelt, kusjuures rukkipõld ei olnud tegelikult lõikuseks veel valmis.

Kuningarüüd ja krooni kandev rukkikungingas tunnistas, et kuigi rahvapärimuse järgi peaks rukkimaarjapäevaks olema rukkilõikus juba tehtud ja pool sellest tuleva aasta saagiks külvatud, on tänavu vara isegi lõikusega alustada. See ei vähenanud kokkutulnute rõõmu hea algatuse ja ilmaga õnnistatud tänuürituse üle.

Rukkiselts ja Põllumajandus-kaubanduskoda tunnustasid sümboolse lõikuspeoga põllumehi üle Eesti, kes tulid algatusega kaasa ja külvasid rukist isegi rohkematele põldudele, kui algselt mõeldud – saja põllu asemel tekkis 134 rukkipõldu ja nendest soovitud miljoni leivpätsi asemel saaks kümme miljonit leiba, kui ilm võimaldab kadudeta saagikoristust.

«Põllumees elab ja tegutseb looduse meelevallas,» rääkis rukkikuningas Kruusamägi. «Rukki kasvatamine on nüüdseks Eestis veel tundlikum teema, see seostub rohkem patriotismi ja traditsioonidega kui majanduslikult tulusa ettevõtlusega.»

Kogu ettevõtmine oli üks osa mullu Eesti Rukki Seltsi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Tartu Milli ja Leiburi koostööleppest, mille tulemusel valminud esimene leib lõigatakse kava kohaselt pidulikult lahti 17. novembril Eesti Rahva Muuseumis peetaval põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspeol.

Kruusamäe kinnitusel ei tohi meie põldudelt kaduda rukkisort «Sangaste». «Selleks, et meie rahvas ikka oma armastatud musta leiba saaks süüa, tuleks ka rukist külvata ja lõigata. Kes siis veel, kui mitte meie omad eesti põllumehed peaksid seda tegema,» ütles ta. «Ja millal siis veel, kui mitte meie riigi suure juubeli puhul teadvustada seda kultuuri ja neid tavasid, mida on aastasadade jooksul siinmail austatud ja mis on meie rahva elujõu allikas.»

Rukkileival on Hans Kruusamäe sõnul meie kultuuris asendamatu koht. Seetõttu algataski Eesti Rukki Selts möödunud aastal Eesti 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise «100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile», mille eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri ning rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone.

«Loodame, et ka loodus teeb oma kingituse Eestile ja tuleb üle aegade parim saak,» ütles Kruusamägi.

Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild ja vanemteadur Ellen Pärn õpetasid rukist lõikama ja vihke siduma ning neid hakkidesse seadma. Kes soovis, sai ise proovida. Inimestele tutvustati lõikusriistu alates sepatööna valmistatud sirbist, sellele järgnenud tehasetööna valmistatud kergemast sirbist, rehadest ja räägiti edaspidisest tehnika arengust.

Enne söögitelki minekut andis rukkiseltsi president Vahur Kukk silmapaistvamatele rukki kasvatamises osalenud põllumeestele üle meened ja tehti ühispilt. Söögitelgis pakkusid Eesti toiduvalmistajad kalasuppi, kalaleiba ja vinnutatud liha.

Sümboolse lõikuse üritusel osalesid paljud rukkikasvatajad kõigist maakondadest, kellele anti tänuks üle meened ja raamatud ning tehti ühispilti. Samuti oli huvilisi tulnud ümbruskaudsetest ja kaugematestki küladest, kes said vaadata taidlust, kuulata luulet ja orkestrimuusikat.

Kohale tulnud maaeluminister Tarmo Tamm tänas rukkikasvatajaid kultuuri ja ajaloo edasikandmise eest. «Kui moodustatakse uus valitsus, siis maaeluministri portfell ei ole just kõige ahvatlevam, aga kui ma tänasel päeval vaatan siin ringi, vaatan teid, vaatan neid põlde, vaatan, et ühelgi teisel ministeeriumil ei ole vastu panna sellist rikkust, kui on maal,» kõneles minister.

Tamme sõnutsi on maale elama jäänud inimestes tõeline rikkus ja nemad on Eesti süda: «Eriti hindan ma neid põllumehi, kes ei mõõda oma tulemust ainult tonnides, hektarites ja arvudes, vaid mõtlevad ka selle peale, kuidas piirkond elab, kuidas inimesed elavad ja kuidas ajaloos toimetati.»

Tamm meenutas, et Eestis hakati rukist kasvatama kümme sajandit tagasi. «Ja me teame seda üle-eelmise sajandi lõppu, kui krahv Berg Sangastes aretas «Sangaste» rukki, mis 1889. aastal võitis ka Pariisis esikoha. Läbi aegade on Eesti rukist hinnatud ja rukis on meie rahvustoit, seda on nimetatud ka Eesti kullaks,» rääkis ta. Minister on kindel, et kui ilm lubab saagi ära koristada, on tänavu salvedes 1,7–1,8 miljonit tonni vilja. «Aitäh kõigile, põllumeestele ja kõigile, kes hoiavad kultuuri ja põllukultuuri hinges,» lisas ta.

Pidulisi tervitas ka rukkiseltsi patroon president Arnold Rüütel, kes ei saanud ise kahjuks kohale tulla. Eesti Rukki Seltsi asepresident Ester Šank luges tema tervituse ette, milles president meenutas rukkilõikust oma isatalus. Seal oli iga tera kulla hinnaga – kõik pidi jõudma kas toidulauale või järgmise aasta seemneks.

Rüütel tunnustas oma pöördumises rukkiseltsi tänuväärset tööd. «Eesti rahvale on rukkileib olnud aastatuhandeid põhitoiduks. Juba nendest aegadest peale, kui meie organism oskas paremini märku anda, mida me äraelamiseks vajame, oli rukkileib aukohal meie toidulaual,» seisis läkituses. «Olgu see nii täna kui ka tulevikus. Soovin omalt poolt tervist ja jaksu meie rukkikasvatajatele – te tegelete õige ja tänuväärse tööga.»

Pidulikul üritusel osalejatele esines tantsuselts Tarapita ja muusikat tegi Väike-Maarja pasunakoor. Vahepeal haarati ka pealtvaatajad tantsuringi – tantsima «Me lähme rukkist lõikama» taustal.

Rukkiseltsi tegemisi tunnustasid ka Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, Saida farmi juhataja Juhan Särgava ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Nii rukkikuningas kui maaeluminister kinnitasid, et nemad ei karda rukkileiva laualt kadumist. Nad söövad seda ise ja seegi tänuüritus kinnitab rukkitraditsioonide järjepidevust.

Populaarne

Tagasi üles