Mis saab pärast haldusreformi samanimelistest küladest?

FOTO: Ülla Tamm / Valgamaalane / Scanpix

Ühe valla või linna piires ei või olla samanimelisi asulaid, kuid haldusreformi käigus jääb mõne tulevase valla piiridesse mitu samanimelist küla, mida tuleb kuidagi eristada.

Eesti asulanimed on sageli väga vanad ja kestnud muutumatult pikka aega. Ka kohanimeseaduse üks tähtsamaid eesmärke on väärtuslike ajalooliste kohanimede kaitse. Seadus näeb ette, et täieliku väljavahetamise asemel tuleb olemasolevat külanime eelistatavalt täiendada või muud moodi eristatavaks muuta.

Kohanimenõukogu rõhutab külanimede korrastamise soovituses, et kõik asulanimed on ajalooliselt väärtuslikud ning asulate liitmine naaberküladega pole soovitatav. Nimede ajalugu säästev lahendus on korduvatele nimedele hargtäiendi lisamine. Elanikele on meelepärasem ja arusaadavam, kui nimi säilib, ehkki muutub pikemaks. Mõnel juhul on võimalik ajaloolise nime taastamine.

Küla võib ka ilma inimesteta tähtis olla

Isegi, kui külas ei ela enam inimesi, tuleks kaaluda, kas külanimi on kohanimena piirkonnas siiski oluline (geograafiline tähis, mälutähis). Küla(nime) kaotamine teise külaga liitmise teel peaks olema viimane võimalus ja väga hästi läbi kaalutud otsus.

Kuna uue volikogu töölehakkamiseni oodata ei saa, tuleb ühinevate valdade volikogudel otsused koostööd tehes ja külade elanikke kaasates ära teha. «Kõigile valdadele saatsime ka nimeettepanekud, mille töötasid välja kohanimeuurijad ja nõukogu liikmed Peeter Päll, Marja Kallasmaa, ja Evar Saar, kes on valmis valdu ka nõustama,» väitis Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kadri Teller-Sepp. «Tehtud ettepanekud ei ole kohustuslikud, kuid hõlbustavad volikogude tööd, näidates ja selgitades erinevate ajalooliste nimede hargtäiendina kasutamise võimalusi,» lisas ta.

Asulanime määrab kohanimeseadust järgides kohalik volikogu. Nime kehtestab volikogu taotluse alusel riigihalduse minister, kes jälgib nõuete täitmist ja kuulab ära kohenimenõukogu arvamuse. Vastavalt seadusele ja eesmärgiga hoida aadressandmete selgust, peavad külanimed olema muudetud ja uued külanimed kehtestatud samaaegselt haldusüksuste nimedega kohalike valimiste tulemuste jõustumisel.

Saaremaal kordub 25 erinevat külanime (kokku 62 küla). Näiteks Rannakülasid ja Liiva külasid on kumbagi viis. Nende hulgas on nii suhteliselt noori asundusi kui ka juba 18. sajandist pärit külasid.

Vanal Võromaal tuli korduvate külanimede probleem esile põhiliselt nendes viies vallas, mis ühinevad Rõuge ümber. Mina lähtusin soovitustes sellest, et nimesid pole vaja ümber teha, tuleks lihtsalt kanti või piirkonda näitav hargtäiend ette panna. See kandinimi on sageli vana mõisavalla nimi. Iseenesest on nimede täiendamine nähtus, millest on tekkinud kõik lisanimed ja hiljem ka perekonnanimed – ikka samanimeliste isikute eristamiseks. Kohanimede puhul on ka selge, et Järva-Jaani, Suure-Jaani, Kolga-Jaani ja lihtsalt Jaani (Saaremaal) on kõik kihelkondade nimed, mis pandud kohaliku Jaani kiriku järgi.

Kohalikus süsteemis võiksid need nimed kõik lihtsalt Jaanid olla. Edasises tegevuses tuleks ette näha, et kui omavalitsuseks ühineb väga suur piirkond (näiteks nii, nagu see juhtus Saaremaal), siis aadressistandardis on olemas vaheaste valla ja küla vahel. Hierarhia – Saare maakond, Saaremaa vald, N küla – on praeguseks juba mõtte kaotanud. Kihelkond, endine vald, kant, Setomaal nulk võiks olla tulevikus välja töötatava aadressistandardi osa, mis paigutub hiigelsuureks paisunud valla ja küla vahele.

Allikad: Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht REGI; Kadri Teller-Sepp, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik ja Evar Saar, Võru Instituudi kohanimeuurija

Populaarne

Tagasi üles