Kogu tõde Eesti metsast

Foto: Kamilla Selina Lepik / Scanpix

Keskkonnaagentuur sai hiljuti valmis aastaraamatu «Mets 2016», kuhu on koondatud kogu statistiline info Eesti metsandussektori kohta.

Väljaanne sisaldab metsaomandi, -varude, -uuendamise, -tulekahjude, metsa tervisliku seisundi ja õigusnormide eiramisega seonduvaid peatükke ning teavet metsaga seotud raietest, jahindusest, majandusest, teadusest ja õppetööst. Kuni 2017. aasta statistilistel andmetel põhinevat koondteksti on illustreeritud asjakohaste tabelite (ka ingliskeelsete) ja joonistega erinevate ajaperioodide ning jaotuste lõikes.

Metsaressurss

Eestis on metsamaad 2 312 548 hektarit, mis moodustab 53,2 protsenti maismaapindalast. Metsa kogutagavaraks on 476 009 713 kuupmeetrit ja keskmiseks hektaritagavaraks 222 kuupmeetrit hektari kohta.

Omand

Metsaomandi struktuuris on toimunud muutused. Omandireform on lõpule jõudmas ja reformimata metsamaa osakaal on vaid 2 protsenti. Selle arvelt on oluliselt tõusnud Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluva metsamaa pindala. Erametsaomanike struktuuris on samuti toimunud olulisi muutusi. Juriidilistest isikutest omanikele kuuluv metsamaa kasvab ja füüsilistest isikutest omanikele kuuluv metsamaa väheneb.

Raie

Aastaraamat esitab raiete kohta kolm hinnangut. Statistilise metsainventeerimise raiemahte tuleb alati vaadata koos veapiiriga. Metsateatiste andmed näitavad vaid kavatsetavaid tegevusi. Lisaks eeltoodud allikatele annab Keskkonnaagentuur välja raiete eksperthinnangut, kus kombineeritakse SMI (statistiline metsainventuur), raiedokumendid ja kaugseire.

Jaht

Keskkonnaagentuur hindab ulukite asustust mitmete erinevate meetoditega. Kasutatakse jahimeeste hinnangut, jahimeste vaatlusandmeid, ruutloendust ja pabulaloendust.

Tõusutrendis on hirvlaste arvukus ja küttimine. Põtra ja punahirve ei ole kunagi kütitud nii palju kui 2016. aastal. Metskitse puhul on peale vahepealset järsku langust (ebasobivad talved) jõudsalt taastunud nii arvukus kui küttimine.

Keskkond

Eestis on rangelt kaitstavaid metsi 12 protsenti ja kaitstavaid metsi kokku 24,6 protsenti metsamaa kogupindalast. Suurem osa range kaitse all olevatest metsadest kuulub RMK-le. RMK-le kuuluvatest metsadest on range kaitse alla 23,6 protsenti ja kokku kaitstavaid metsi 43,3 protsenti RMK hallatavate metsade kogupindalast.

Majandus

Metsasektori lisandväärtus on jätkuvas tõusutrendis. 2016. aastal moodustas metsasektor üle viie protsendi kogu lisandväärtusest ja üle veerandi töötleva tööstuse lisandväärtusest.

Sektori siseselt on suurima kasvuga puidutööstus. Kasvab tootmisahelas kõrgema väärtusega puittoodete tootmine. Puit ja puittooted moodustab koguekspordist 10,2 protsenti. Kui lisada juurde veel pabertooted, mööbel ja puitmajad, saame osakaaluks koguekspordist 18 protsenti. Metsasektoris leiab tööd 5,5 protsenti hõivatute koguarvust. Puitkütused moodustavad primaarenergia varustatusest 14 protsenti.

Foto: Keskkonnaagentuur

Info ja andmete koondamisel on kasutatud järgmisi allikaid: Keskkonnaagentuur, Statistikaamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Erametsakeskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaülikool ning rahvusvahelisi andmeid koondav ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmebaas, LULUCFi raport ning OÜ Forinfo uuring «Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal».

Aastaraamatu täisversiooniga on võimalik tutvuda SIIN.