Siseveekalandus ja vesiviljelus on taas päevakorral

Foto: Elmo Riig / Sakala

Juba aastaid on aktuaalseks teemaks olnud avamere illegaalne kalapüük ja vähenevad kalavarud tekitanud muret ning ärgitanud valitsusi tegema probleemi adresseerimisel koostööd. Mis seisus on aga kalavarud järvedes, jõgedes ja magevee-kalafarmides?

Euroopa sisevete kalamajandusele ja vesiviljelusele pühendatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (TPO) komisjon kohtub järgmisel kuul Ungaris Budapestis, et esile kerkinud teemat lähemalt arutada. Sellele eelneb rahvusvaheline sümpoosion sisevete vesiviljeluse suhtest kliimamuutustega.

«Sisevete kalandus on väga oluline nii inimeste elatise tagamisel, toiduvarude kindlustamisel, kui ka keskkondliku jätkusuutlikuse hoidmisel,» ütles TPO kalatööstuse ja vesiviljeluse osakonna juhataja Victoria Chomo. «Sealjuures ei ole aga sisemaa veeteede teema avalikkuse silmis niivõrd tähelepanuväärne, kui vaalade või delfiinide päästmine ookeanides. Me peame säärast suhtumist muutma, kui tahame tulevastele põlvkondadele ja vee-äärsetele kogukondale tagada piisavad ressursid ja ellujäämisvõimaluse,» lisas ta.

Kala on väga tähtis proteiini ja mikrotoitainete allikas ning TPO julgustab toitainevaese toitumisalase seisundiga inimesi veelgi rohkem kala tarbima. Mitmetes Euroopa ja Kesk-Aasia maades on kalatarbimine elaniku kohta üsna madalal tasemel, kuid tänu organisatsiooni vesiviljelust toetavatele arenguprojektidele kalatoodete leviku toetamiseks on tarbimine sealjuures ka kasvanud.

Kliimamuutuste mõjud

Kliimamuutused ja äärmuslike ilmaolude sagenemine on sisemaade vesiviljelusele suureks ohuks, eriti nende veekogude väiksuse ja sellest tulenavalt ka kergesti mõjutatava elustiku tasakaalu tõttu. Kuigi andmestik kliimamuutuste mõjust kalavarudele on siiani piiratud, usuvad TPO eksperdid, et kliimamuutuste mõju puudutab tervet kalanduse väärtusahelat. Mõjud – nii positiivsed kui ka negatiivsed – sõltuvad muidugi geograafilisest piirkonnast, laiuskraadist, kalaliikidest ning ka asurkonna võimest võõrmõjudega toime tulla.

Eesti sisevete seisund

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi hüdrobioloogi ja vanemteaduri Külli Kanguri sõnul on üle maailma üldine tendents sisevete kalavarude vähenemine, niisamuti ka Eestis. Kliimamuutuste põhjustatud ekstreemsemad ilmastikunähtused on mitmel korral päädinud kalade massilise suremisega.

Kokkulangevad tegurid – kuum ilm, tuulevaikus ja vetikate vohamine – võivad juba mõnetunnise hapnikupuuduse järel põhjustada kalade suurema suremise. «Oleme seda ka näinud. Peipsil oli viimane suurem suremine 2010. aastal ning Võrtsjärvel 2013. aastal,» rääkis Kangur. «Peipsis kannatas enim koha ja selle maimud ning Võrtsjärves kiisk. Viimastel aastatel on kannatajate ring suurenenud, samuti on vähenenud rääbise ja tindi populatsioon. Külmaveeliste kalade elupaikade vähenemisega närbub ka nende arvukus,» lisas ta.

Kliimamuutused võimendavad eutrofeerumise efekti ning vastupidi. Võrtsjärve ökosüsteemi seisundi halvenemine on saadud kontrolli alla, sest punktreostus on Eestis väheseks jäänud ning keegi ei külva enam lennukitelt kontrollimatult väetist.

Peipsi puhul on tähtis keskenduda heale ja tulemuslikule koostööle, kuna tegemist on jagatud piiriveekoguga. «Kahjuks tuleb suurem osa reostusest ikkagi Venemaa poolt. Pihkva puhastusseadmed ei tööta efektiivselt ning me ei tea, mis saab seal paikneva 100 000 sõduri tarbitud veest,» kommenteeris Peipsil valitsevat seisundit Kangur.

Euroopa Siseveekalanduse ja Vesiviljeluse nõuandekomitee liikmed on: Albaania, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Euroopa Liit, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iisrael, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania, Šveits, Türgi ja Suurbritannia.