Aedmustikad on võrreldavad metsmustika puhtuse ja väärtusega

Mustikad

FOTO: Aldo Luud/Scanpix

Homme ja ülehomme peetakse Tallinnas mahemustikafestivali, kus räägitakse muu hulgas aedmustikate kasulikkusest, õpetatakse mustikaid toidus kasutama ning neid ka koduaias kasvatama.

«Aedmustikas on suhteliselt uus, kuid väga tervislik marjakultuur meie toidulaual. Loodame, et festivalil veendute aedmustika väga heas maitses ning saate uusi põnevaid ideid mustikate toidus kasutamiseks,» ütles Hiie talu peremees Margus Hiie. «Lisaks tuleb märkida, et enamuses Eesti taludes kasvatatakse aedmustikaid mahedalt, mistõttu on nad võrreldavad loodusliku metsamustika puhtuse ning väärtuslikkusega.»

Mustikaviljade väärtuslikkus

Mustikate kõige suuremaks väärtuseks peetakse seda, et nad sisaldavad rohkesti siniseid ja punaseid pigmentaineid ehk antotsüaane. Need on tugevad antioksüdandid, mis on bioloogiliselt aktiivsed ühendid: nad seovad inimorganismis vabu radikaale, takistades seeläbi vananemisprotsesse ning mitmete haiguste teket ja arengut. Mustikate antioksüdantsusele aitavad kaasa ka neis leiduvad vitamiinid B, C, PP ja karotinoidid.

Lisaks leidub mustikaviljades tanniine ja teisi parkaineid, kiudaineid, mineraalaineid (eelkõige K, P, Ca, Mg ja Fe), eeterlikku õli ja orgaanilisi happeid.

Suhkrute sisaldus mustikamarjades on 5-15%. Enamasti leidub glükoosi ja fruktoosi, väga vähe (kuni 0,5%) on sahharoosi (tavaline lauasuhkur) ja just see muudab mustikamarjad diabeetiliselt väärtuslikuks.

Vähese rasvasisalduseja väikese energeetilise väärtuse ning kolesterooli puudumise tõttu sobib mustikas hästi dieettoiduks. Kõik eelnevalt loetletud ained annavad mustikamarjadele tervist tugevdava toime, aladades riske kasvajate, südame-, veresoonkonna- ja kesknärvisüsteemi haiguste tekkeks.

Mustikate söömine leevendab silmade väsimust, väldib kanapimeduse teket ning on abiks neile, kes kannatavad lühinägelikkuse all. Seepärast soovitatakse mustikaid igapäeva-menüüsse just neile, kes peavad päevast päeva arvutiga töötama.

Aed- ja metsmustikas

Maitseomadustelt on aedmustikas magusam kui metsas kasvav harilik mustikas. Harilik mustikas (kõnekeeles metsmustikas) on tuntavalt hapu maitsega, sest selles on keskmiselt 5 korda rohkem orgaanilisi happeid ja suhkruid on oluliselt vähem kui aedmustikas. Aedmustikaid kattev tugev vahakirme ei määri värske marja sööja käsi ega suud.

Antioksüdatiivsete omadustega pigmentainete osas paistab silma harilik mustikas, sest viljad on ka seest intensiivse sinise värvusega. Aedmustikate hele viljaliha pigmentaineid ei sisalda. Tänu sellele on antotsüaanide sisaldus harilikus mustikas (400mg/100g) keskmiselt kaks korda suurem kui aedmustikas. Kui arvestada, et aedmustika mari on vähemalt kaks korda suurem kui harilik mustikas, siis pole vahet, kas süüa üks aedmustikas või üks harilik mustikas, omastatav antotsüaanide kogus on võrdne. Vitamiinidest leidub aedmustikas rohkem vitamiine B1 ja B6, vähem vitamiin C-d kui harilikus mustikas. Foolhappe, vitamiinide B2, B3 ja PP osas marjade vahel olulisi erinevusi pole.

Sügavkülmutamiseks sobivad aedmustikad paremini, sest pärast ülessulatamist säilitavad need oma kuju, on maitselt magusamad ja ei määri väga intensiivselt suud.

Harilik mustikas

FOTO: manfred.sause@volloeko.de – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=11952068

Mustikaliigid

Looduses kasvavad harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (V. uliginosum), mis oma väikese saagikuse ja kasvukoha eelistuse tõttu ei sobi aeda ega põllule, sest nad ei talu eradat päikesevalgust. Aedades ja põldudel kasvatatakse järgmisi liike:

Kännasmustikas (V. corymbosum). Taimed kasvavad 1-2 meetri kõrguseks ja nende viljad on suured. Enamik sorte on külmaõrnad.

Ahtalehine mustikas (V. angustifolium). Taime kõrgus on 0,2-0,8 meetrit ning viljad on väiksemad, kuid maitselt väga magusad.

Poolkõrge mustikas. On aretatud kahe eelnimetatud liigi ristamisel, taimede kõrgus on 60-100 sentimeetrit ja viljad on suured. Enim kasvatatud sort «Northblue» on tugeva, hapukas-magusa maitsega.

Silmmustikas (V. virgatum). Taimed on kõrge kasvuga (üle 3 meetri), viljad on seest roheka värvusega ja kaaluvad keskmiselt 1,5 kilogrammi. See liik on külmaõrn.

Sinikas

FOTO: Epukas – Üleslaadija oma töö, Avalik omand, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=4519752

Miks eelistada mahetoitu?

Mahetoit on tervislik, selles on rohkem vitamiine, antioksüdante ja organismile vajalikke mineraalaineid kui tavatoidus.

Mahetoidus pole sünteetilisi värvaineid, suhkruasendajaid ning maitse- ja lõhnatugevdajaid ega kauast säilimist soodustavaid aineid, mis võivad põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid.

Mahetoidu tootmine hoiab meie elukeskkonda, sest sünteetilisi väetisi ja pestitsiide ei kasutata.

Eesti uuringute andmetel sisaldavad umbes pooled tavapõllumajandusest pärit saadused pestitsiidijääke. Kuna mahetootmises sünteetilisi pestitsiide ei kasutata, siis pole mahetoodetes ka nende jääke. Pestitsiidijääkide mõju inimestele seostatakse mitmesuguste haiguslike talitlushäirete ja kasvajate tekkega. Mahetoidus pole geneetiliselt muundatud organisme ega nende saadusi.

Mahepiim, -liha ja -munad on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikudes nautida päikest, värsket õhku ja ökoloogiliselt puhast sööta. Vabapidamisel on loomad tervemad ja nende toodang omakorda inimsele kasulikum.

Kohalikku mahetoitu tarbides toetad maaelu arengut ja tootjat meie oma külades.

Maheaedmustikate kasvatamisel järgitakse kõiki mahepõllumajanduse põhimõtteid.

Allikas: Maheklubi ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Tagasi üles