Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Eestisse võib saabuda 100 illegaalselt tegutsevat välismaist linnutapjat-kütti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sten Torpan
Copy
Jaht
Jaht Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Scanpix

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) sai teate Itaalia jahimehelt, kes hoiatab peatselt Eestisse saabuva 100 Itaalia küti eest. «20. augustil algab Eestis ametlikult pardijahi hooaeg. Sellega seoses palume heade inimeste abi Eestimaa lindude kaitsmisel – nimelt võib meie metsi ähvardada 100 välismaist kütti, kes kasutavad metsas illegaalseid vahendeid,» vahendas ELS.

«Olen näinud fotosid tuhandetest surnud partidest ja hanedest, ühel hommikul kõigest kahe jahimehe poolt tapetud 200 linnust. Mitmed neist partidest on Eestis kaitse all ja Itaaliasse viies on nad maksustatud,» alustas õõvastava olukorra kirjeldamist Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördunud Itaalia jahimees.

Ta lisas, et sellised kütid kasutavad hanede ja partide püüdmiseks elektrooniliste seadmetega tehtud akustilisi helisid, mis on Eestis jahipidamises keelatud.

Kirja autor annab teada, et küttide ninamees käis hiljuti Eestis ja otsis jahipidamiseks sellised kohad, kus saab segamatult loomi tappa ja kuhu kontrollid ei ulatu. «Tean kindlalt, et sel aastal on juba müüdud osalused küttida Kihnu saarel, sest seal kontrollitakse harva jahipidamist ning kontrollide saabumiseks kulub vähemalt kaks tundi. Teised plaanitavad kohad on Aseri ja Saaremaa,» kirjutab mees hoiatuses.

Küttide juht on juba varem teada

Eesti Loomakaitse Selts võttis koheselt ühendust Eesti Jahimeeste Seltsiga ja tegi pöördumise Keskkonnainspektsioonile. Saime kinnituse, et nii pöörduja kui ka kirjas mainitud küttide juht on tõepoolest Eesti jahimeestele juba teada.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestele teema tuttav. Ka kinnitab ta, et Eesti linnud on tõepoolest lõunapoolsetele küttidele juba ammu atraktiivsed.

«Koos kõige positiivsega, mis Euroopa Liiduga ühinemine Eestile andis, tulid kaasa ka probleemid, mis inimeste vaba liikumisega ja võrdse kohtlemisega kaasnevad. Põhjamaine ugrilik loodusest lähtuv jahikultuur erineb Lõuna-Euroopa jahikultuurist. Kui välismaalaste jahidokumendid on korras, ei saa nendele Eestis kehtiva välismaalase jahitunnistuse väljastamisest keelduda. Küll aga on meie kohapealsete jahikorraldajate ülesanne liikmesriigi kodanikele tutvustada nii kehtivat seadusandlust kui ka Eesti Jahinduse Head Tava. Kui seda ei täideta või ignoreeritakse, tuleb karistada vastavalt seadustele. Eesti Jahmeeste Selts taunib igasugust seadusevastast käitumist ja tegutsemist, mis ei käi kokku meie hea tavaga või ohustab meie loodust,» ütles Tõnis Korts.

Iga aasta on tuvastatud rikkumisi

Ka Keskkonnainspektsioon kinnitas vastuses Eesti Loomakaitse Seltsile, et «Itaaliast pärit veelinnujahimeeste kontroll on Keskkonnainspektsioonil olnud tähelepanu all viimased kümmekond aastat, kuna igal aastal on mõned neist Eestis jahti pidades rikkunud jahipidamisele kehtestatud nõudeid. Valdavaks rikkumiseks on olnud Eestis ja kõikides Euroopa Liitu kuuluvates riikides keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Näiteks 2016. aastal karistas inspektsioon elektroonilise peibutusvahendi kasutamise eest Pärnumaal Kihnu saarel 4, Ida-Virumaal Aseri vallas 2 ja Hiiumaal Käina vallas 2 Itaalia jahimeest.»

Keskkonnainspektsioon kinnitab, et nad «jätkavad nimetatud Eesti jahialadel kontrollide tegemist».

Olukord ei puuduta ainult nimetatud organisatsioone. See puudutab kõiki Eesti inimesi, sest meie loomad ja loodus on meie enda kaitsta!

Kutsume üles inimesi olema tähelepanelikud ja teavitama võimalikust ebaseaduslikust jahipidamisest kohe Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite numbrile 526 7117 või Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Tagasi üles