Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Hakkad aeda ehitama? Puitaed või võrkaed?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puitaia suurim pluss on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus.
Puitaia suurim pluss on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus. Foto: Taavi Alas

Uue maja ehitamisel või vana elamu olukorda parandada soovides mõeldakse ka aiaehituse peale – milline aed sobiks maja või aia ümber kõige paremini, oleks heast materjalist, vastupidav, ilus ja soodne.

Maal elaval majaomanikust tuttaval oli eelmisel aastal pidevalt mure, et kitsed ja teised metsloomad tulevad akna taha või söövad nende äraolekul rahulikult aias, sest kogu krundi ulatuses ei olnud head vastupidavat aeda. Aja jooksul mõnest kohast alla vajunud võrkaed ja madal hekk aeda ei kaitsnud.

Uueks valikuks sai seekord uus puitaed tee poole ja kõrgem võrkaed krundi metsapoolsesse ossa.

Eelistatakse puitu

Maa Elu uuris aiaehitusettevõtetelt, milliseid piirdeaedu Eestis praegusel ajal kõige enam tellitakse ja kui tähtis on majaomanike jaoks aia ilu, mood või eripära. Kas valida tuleks puit, võrk või mõni kallim materjal?

Osaühingu Piirdeaiad juht Alari Sander ütleb, et rohkem kui kümme aastat selles valdkonnas tegutsenuna pole nad märganud, et eestlase eelistused piirdeaedade materjali valikul oleksid muutunud. Eesti inimene on suhteliselt konservatiivne ega lähe moe või ülikalliste suundumustega kaasa.

«Tänavapoolse piirdeaia materjalina kasutatakse traditsiooniliselt kõige enam puitu. Puitaia suurim pluss on võimalus valida just endale sobiv ja meelepärane lahendus, alustades piirdeaia värvist, aialippide kujust, laudise paiknemisest ehk kas horisontaalne või vertikaalne laudis. Samuti annab puitaed rohkem privaatsust kui näiteks metallaed,» selgitab Alari Sander.

Kruntidevahelised piirdeaiad rajatakse Piirdeaiad OÜ kogemusel aga üldjuhul aiavõrgust või keevispaneelidest. «Võrkaia ja paneelaia eelis võrreldes teiste piiretega on kiirem paigaldus, ilmastikukindlus ja soodsam lõpphind, samas ei paku need aiatüübid eraldatust ega kaitse müra eest,» märgib Sander.

Paneelaed samuti soosingus

Ettevõtte Eesti Aiad esindaja Elin Lukk ütleb, et sageli arvatakse ekslikult, et puit on kõige odavam. See võib olla põhjus, miks aiavalmistajatelt ikka puitu küsitakse. Tegelikult vajab puitaed igal aastal üle värvimist, nii et tööd ja vaeva sellega jätkub. «Meie paigaldatud ja toodetud aedadest on 80 protsenti siiski paneel- või metallaiad, mida toodame ise,» ütleb Lukk. Sel hooajal on kõige enam tellitud 3D-paneelaedasid.

Paneelaed on esteetiliselt atraktiivne, väga vastupidav ja lihtne paigaldada. Samuti on paneelaed hinnalt odavam kui teist tüüpi aiad. Ühe jooksva meetri hind koos paigaldusega algab 20 eurost. Paneele on peamiselt kolme tüüpi: 3D, 2D ja 358 Securifor. «Eestis paigaldatakse peamiselt 3D-paneelaeda, kuna see on odavam kui 2D-paneel,» selgitab ta. Traadi läbimõõt on 3D-paneelidel 4 või 5 mm ja aia kõrguse saab valida 83 sentimeetrist kuni 2,43 meetrini. Värvitoonidest on põhivalikus roheline, tumepruun, must ja tumehall.

«Võrkaedasid me oma klientidele väga ei soovita, kuna võrkaed vajab järelhooldust, aga paneelaed mitte,» märgib Elin Lukk. Võrkaia ja paneelaia hinnavahe on umbes 3 eurot meetri pealt.

Samas nõustub Elin Lukk osaühingu Piirdeaiad seisukohaga, et puitaed on vastupidav ja tugev. «Puitaia jooksva meetri hind sõltub sellest, kui tihedalt lippi panna, millised on lipi otsad, kas kumerad, sirged või teravad, milline on pinnatöötlus jne,» loetleb ta.

Kes tahab esinduslikumat ja uhkemat aeda ega pea raha väga lugema, siis on hea valik metallist varbaed, mille iga klient saab tellida just sellise, nagu soovib. «Varbaial kasutatakse palju laotud poste ja vundamenti. Kaunis tulemus jääb ka siis, kui kasutada kuivbetoonsokleid, see tuleb palju soodsam kui vundament,» toob Elin Lukk näiteks.

Väravate valikul tuleks arvestada ruumi olemasolu. «Tiibvärav on hinnalt odavam kui liugvärav. Mõistlik on see paigaldada kohtadesse, kus värava kõrval ei ole piisavalt vaba ruumi.«»

Liugväraval on samuti eelised, näiteks on see Elin Luki sõnul suurtest väravatest kõige töökindlam, ruumisäästlik ja talub paremini tugevamat tuult. Jalgvärava soovituslik avalaius on 1−1,2 meetrit.

Uurime hindasid

Arvata võib, et enamiku jaoks on tähtis aia vastupidavus ja soodsus. Millise väljaminekuga peab ühe keskmise aia puhul arvestama?

Osaühingu Piirdeaiad juht Alari Sander räägib, et võrkaia maksumus koos paigaldusega jääb üldjuhul vahemikku 17−25 eurot meeter. «Hind sõltub kasutatavate materjalide kvaliteedist, piirdeaia kõrgusest, asukohast ja rajatava aia pikkusest.» Ta rõhutab: mida väiksem on võrgusilm ja mida suurema diameetriga traat, seda tugevam on võrkaed.

«Võrgutraadi diameeter on tavaliselt 1,8−3 mm, võrgusilma suurus 50 x 50 mm, 50 x 100 mm või 75 x 100 mm. Keevisvõrgu kõrgus 1000 mm kuni 2000 mm. Ühes rullis on tavaliselt 25 meetrit.»

Puitaia maksumus koos paigaldusega on Sanderi sõnul umbes 50−80 eurot meeter. «Palju sõltub kasutatavate materjalide viimistlusest (värvitud puitmaterjal, immutatud puitmaterjal), puitaia kõrgusest, rajatava piirdeaia asukohast ja aia pikkusest,» lisab Sander.

Millist aeda soovitate?

Alari Sander, Piirdeaiad OÜ:

Piirdeaiad jaotatakse kolmeks:

1. Võrkaiad/paneelaiad

2. Puitaiad

3. Metallaiad/varbaiad

Kõige odavam piirdeaed on võrk- ja paneelaed.

Kõige hooldevabam on korralikult töödeldud metallaed.

Piirdeaia materjalide ja kõrguse valikul tasuks arvestada ümbruskonnas olevate piirdeaedadega ja eramu arhitektuurse projektiga. Samuti tasub uurida, kas kohalik omavalitsus on piirdeaedade kõrgusele ja materjali valikule piiranguid seadnud.

Mida enne piirdeaia tellimist või ehitamist silmas pidada?

Elin Lukk, Eesti Aiad:

Aed on kodu visiitkaart. Tuleb läbi mõelda ja selgeks teha:

1. Mis on aia eesmärk? Kas ainult takistada kõrvaliste isikute ja loomade liikumist või on soov ala ka kõrvaliste pilkude eest kaitsta?

2. Millised on omavalitsuse nõuded?

3. Hind.

Tagasi üles