Ilmatarga tähelepanekuid ilma lühiprognoosimisest

FOTO: Elmo Riig

Et august on mõneti kõige muutlikuma ilmastikuga kuu, jätkan praktiliste näpunäidetega ilmade prognoosimisest oma tarbeks ja kohalike tunnuste alusel.

Kuidas aru saada, kas hea ilm püsib?

Selleks peab teadma, et see seostub antitsükloni liikumisega üle vaadeldava piirkonna. Kuna seal valitsevad laskuvad õhuvoolud ja veeauru on vähe (külmal aastaajal võib olla ka niiske, nii et on pilves), siis on pilvede areng takistatud. Väikesed õhurõhugradiendid aga ei soosi tugevat tuult.

Niisiis, ilus ilm püsib, kui:

1) suvel tekivad selge taevaga tavaliselt pärastlõunaks väikesed rünkpilved, mis jäävad sageli madalaks ja muutuvad vähe; talvel on tugeva jahtumise tõttu tavalised inversiooniga seotud madalad kihtpilved ja udu;

2) kiudpilvi ei ole või on neid vähe ja hajutatult;

3) õhurõhk eriti ei muutu või tõuseb/langeb aeglaselt (üleminek kiirele muutusele, ka tõusule, viitab teistsuguse ilma saabumisele);

4) hästi on jälgitav ilmaelementide ööpäevane rütm (eelkõige kevadel ja suvel, talvel võib püsida ka ühtlaselt külm ilm);

5) soojal aastaajal on välja kujunenud tuule ööpäevane käik: päeval nõrk või mõõdukas, öösel tuulevaikus; talvel võib olla pidevalt tuulevaikus või nõrk tuul, sest päike on madalal ega saa tuulele energiat anda nagu suvel;

6) soojal aastaajal tekib udu sinna, kus see on tavaline, kuid talvel võib udu ööpäev läbi püsida;

7) soojal aastaajal on tugev kaste;

8) loojangud pole kuigi värvikad (need on kollased või oranžid, sest valgust hajutavat veeauru on vähe).

Ebapüsiva ehk hoovihmadega ilma ennustamisel kehtivad omad reeglid ja seaduspärasused, millega tuleb tingimata arvestada.

Ebapüsiva ilma ennustamise seaduspärasused:

1) äike on äärmiselt ettearvamatu ja muutlik;

2) rahega rünksajupilved on iseloomulikult kontrastsed ja tavaliselt hästi nähtavate tippudega. Teine lugu on tugeva äikesega kaasneva rahega; sagedasem on just hästi jälgitavatest ja jaheda ilmaga tekkivatest rünksajupilvedest sadav rahe, rahet sisaldavad pilved on sageli roheka varjundiga;

3) ebapüsiva ilma korral ei aita ükski mudel ennustada, kus ja millal täpselt mõni hoogsajupilv tekib, sest looduses formeeruvad asjaomased tingimused alles üsna vahetult enne pilve saabumist või tekkimist;

4) sageli moodustub rünksajupilvede kogum, mis toob sinna, kust see üle läheb, rikkalikult sademeid, samal ajal kui kõrvalolev ala võib jääda täiesti kuivaks;

5) kui konvektsioonipilved õhtul püsivad, võib öösel ja järgmisel päevalgi hoogsadusid ja äikest olla;

6) suve esimesel poolel ja päeval arenevad rünksajupilved eeskätt maismaa kohal, suve teisel poolel ja öösel mere või ranniku kohal, sest siis on meri piisavalt soe ja näiteks öösel jaheda õhumassi korral on õhumassi kihistus labiilne. See soodustab tõusvaid õhuvoolusid ja pilvede teket;

7) ebapüsiva ilma korral saab ilma täpselt ette ennustada vaid kohalike tunnuste järgi (nagu pilvede areng ja muutumine) 6–12 tunniks. Üldisest ilmateatest on kasu vaid nii palju, et teada saada, kas ebapüsiv ilm tervikuna püsib või mitte ja mis perioodil võib ilm muutlik olla, väga üksikasjalikku prognoosi see teha ei võimalda.

Kokkuvõttes: kui tahetakse teada, millist ilma konkreetses kohas ja konkreetsel ajal ebapüsivate olude korral oodata on, siis on ainus võimalus jälgida pidevalt pilvi, nende arengut ja liikumist. Kui on tekkinud sajupilv, saab väga edukalt kasutada jooksvat radariinfot. Sealjuures saab ebapüsiva ilma korral konkreetse koha ilma kohta midagi ette öelda vaid mõnikümmend minutit kuni mõned tunnid, tulenevalt infot andvate tingimuste formeerumisest looduses. Nii et ühtki teist võimalust peale kohalike tunnuste ja radari jooksva jälgimise ei ole.

Olgu rõhutatud, et see jutt käis just selliste pilvede tekkimise ja liikumise kohta, mis toovad sademeid sinna, kust need üle liiguvad. Teine asi on ebapüsiva ilma üldise ennustamisega – et tulemas on hoogsadudega ja muutlik ilm, seda saab loomulikult mõned päevad ette ennustada. Selle kõige mõistmine on väga oluline, kui tahetakse ilmast ja selle ennustamisest paremini aru saada.

12. augustil tipnenud tavatu kuumus (niiske troopiline õhumass) päädis erakordse äikesega, mis tõid kuni 38,2 m/s tuult (Osmussaarel) ja kohatist hiidrahet. Pärast rahutu kuumuse lahkumist on ilm püsinud rahulik ja mõõdukalt soe, selgetel vaiksetel öödel on alla 10 kraadi, kuid päeviti valdavalt üle 20 kraadi.

Tugevnev Venemaa antitsüklon laseb südasuvel veel kesta: öösiti üle 10 ja päeviti kohati üle 25 kraadi, ajuti on äikeseoht (suurim ilmselt 17. augustil). Pärast 20. augustit näib südasuvi järele andvat.

Populaarne

Tagasi üles