/nginx/o/2017/08/10/6977779t1hf576.jpg)
Kui mõned aastad tagasi said vorstid-viinerid kõva kriitikat – liha neis peaaegu pole, hoopis kõikvõimalikke E-sid täis, siis nüüdseks on lihatööstused kõvasti vaeva näinud ning turule toonud lihakad ja E-ainetest vabad vorstid, aga müügitabelite tipus troonivad ikka odavaimad tooted.
Töödeldud liha müük näitab, et suure lihasisaldusega ja E-ainetest vabad tooted on küll populaarsed, kuid enim ostetakse siiski neid viinereid ja sardelle, mis on soodsamad, tõdeb Rimi kaupluseketi kõneisik Katrin Bats.
«Võib öelda, et see kliendigrupp, kel on võimalus toote eest rohkem tasuda, vaatab kindlasti koostist. Suurema mahuga toodete müükides domineerib aga siiski soodsama hinnaklassiga lihakaup,» räägib Bats.
Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp kinnitab samuti, et hinnaargument ei ole valikute tegemisel kadunud. «Endiselt väga paljud inimesed peavad oma väljaminekuid jälgima, kuid tõsi on ka see, et tehaksegi teadlikumaid valikuid,» sõnab ta.
Nii nagu toiduainete puhul üldiselt, jagunevad ka lihatoodetega seotud ootused kaheks. Ühest küljest on inimestele tähtis tervislikkus, jälgitakse toodete koostist ning eelistatakse pigem naturaalsemaid ja suurema lihasisaldusega tooteid. Teisalt on hinnas traditsioonilised maitsed.
«Lihatoodete valikul lähtutakse üha enam koostisest ja pigem ostetakse vähem, kuid eelistades suurema lihasisaldusega tooteid,» iseloomustab Potisepp. «Samal ajal pole toidulaualt kadunud ei viinerid, sardellid ega vorstid, sest need tooted annavad võimaluse kiirelt maitsva söögi valmistada.»
Suvisel ajal on eestlased suured grillijad ja grilltooted teevad suure müügihüppe. Siingi valitseb kaks suunda: ühed otsivad uusi ja eksootilisi maitseid ning teevad tervislikumaid valikuid (grillvorstid köögiviljadega), teiselt poolt traditsioonid ja «juurte juurde» minek: šašlõkid ja grillvorstid, mis aastakümneid teada-tuntud.
Kurikuulus E621 välja
HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere räägib, et nad on üle vaadanud lisa- ja säilitusainete kasutamise oma toodetes. «Näiteks 2010. aastast me ei kasuta üheski Rakvere tootes maitsetugevdajat E621,» kinnitab ta. «Samuti on kõik uued välja töötatud marinaadis lihad ilma E-numbriteta.»
Rakvere tõi nõudlikule ostjale mõeldes viie aasta eest välja Lihaka sarja, mille müük käib Mere sõnutsi kasvusuunas. Mullu sügisel toodi turule uudsed tooted «50/50 Meat&Vegetables», mille koostises saavad kokku sealiha ja köögiviljad. «Kuna 50/50 tootekontseptsioon on vägagi edukaks osutunud, siis kavatseme seda edasi arendada ja tootevalikut suurendada,» kõneleb ta.
Siiski tõdeb Mere, et tarbijate maitse-eelistused muutuvad väga aeglaselt, seetõttu on Rakvere tooteportfellis juba aastaid olnud kõige müüdumad tooted klassikaline viiner, Kodune hakkliha ning Lastevorst. «Arvestame, et tarbijad on erinevad ja kõik peavad leidma endale sobiva, olgu otsus tehtud rahakoti, lihasisalduse või millegi muu järgi,» sõnab ta.
Rannarootsi Lihatööstuse turundusjuht Ingrid Prinsthal ütleb, et eestlased armastavad liha süüa ja kogu nende lihatoodete kategooria on tänu inimeste sissetulekute suurenemisele kasvanud.
Rannarootsil on eriti liharikaste toodete jaoks kaubamärk EHE, mille all müüakse viinereid, sardelle, suitsu- ja keeduvorsti. Käesoleval aastal lisandusid singid, peekon, šašlõkivorst, toorvorstid ja šašlõkk. Selle sarja toodetele ei ole lisatud kunstlikke lõhna- ega maitsetugevdajaid.
Prinsthali sõnutsi kasutatakse EHEda sinkide 100 grammi valmistamiseks 121 grammi liha, suitsuvorstide valmistamiseks 155 grammi liha. Viinerites ja sardellides on vastavalt 90 ja 80 protsenti liha. «Oleme liharikaste toodete sarja müügiga väga rahul ja erinevate toodete lõikes on müük võrreldes eelmise aastaga kasvanud enam kui 50 protsenti,» lisab ta.
Uue ihalus
Eestlaste eripärana toob Prinsthal välja, et meie inimesed ootavad igaks hooajaks uusi tooteid. «See seab lihatootjatele suured ootused ja kõik püüavad alati välja tulla millegi uue ja huvitavaga,» kõneleb ta. «Näiteks meie naaberriigis Soomes on tarbijad palju konservatiivsemad, söövad aastast aastasse samu tooteid ja uudistooteid on neil meiega võrreldes palju vähem.»
Potiseppki kinnitab eestlaste uudsuselembust. «Kuigi meid peetakse suhteliselt konservatiivseteks tarbijateks, on üha rohkem näha, kuidas meie maitse-eelistused laienevad, eestlased võtavad uusi lihatooteid huviga ja hästi vastu,» sõnab ta. «Eestlased armastavad liha ja loodan, et teeme seda teadlikult. Konkurents on lihasektoris väga tugev ja sellega seoses üllatavad lihatootjad kogu aeg uute ja huvitavate maitsete ja toodetega. Tervislikkust silmas pidades on meie müügilettidele jõudnud köögiviljasisaldusega lihatooted, mis minu andmetel on tarbijate hulgas populaarsed ja pälvinud kiidusõnu ka professionaalsetelt toitumisteadlastelt.»
Üle 80 kilo liha
Statistikaameti andmeil söödi mullu Eestis inimese kohta rekordiliselt 82,2 kg liha. Võrreldes aasta varasemaga kasvas tarbimine inimese kohta pea seitse protsenti. Liha tarbimisest kõige suurema osakaalu annab sealiha, mida mullu söödi üle 44 kilo inimese kohta. Põhjust tuleb siin kindlasti otsida Aafrika seakatku mõju tõttu langenud sealiha hinnas.
«Loodan siiski, et sealiha tarbimise kasvu taga ei ole mitte suurima argumendina taskukohane hind, vaid teadlikud valikud ning sealiha valmistamise oskused ja maitsvus,» mainib Potisepp.
Kui võrrelda meid Euroopa suurte sealihariikidega, siis arenguruumi veel on. Näiteks Taanis süüakse aastas 56 kilogrammi sealiha inimese kohta, Saksamaal 52,4 kilo ja Leedus 48 kilo.
/nginx/o/2017/08/10/6977781t1hb80b.jpg)
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)