Ilmatark: Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi

Foto: Elmo Riig / Sakala

August on muutlike ilmadega kuu, sest päikese soojendav mõju väheneb – suurtel laiustel hakkab jahtumine, mis aga mõjutab tsirkulatsiooni ja polaarfrondi asukohta. Viimastest oleneb ilmastik – kas rahulik ja stabiilne või hoopis heitlik.

Augustis aktiveerub Atlandi ookeanil sageli ka tsüklonaalne tegevus – see on nn sünoptilise sügise tunnuseks. Seetõttu tutvustan mõningaid tähelepanekuid, mis võimaldavad augusti ilmu oma tarbeks ennustada.

Laussaju lähenemine ja püsimine

Laussajuga ilm seostub tsükloni üleminekuga või laussajualadesse sattumisega. Enne laussadu hakkab õhurõhk märgatavalt langema (tendents on vähemalt 1 hPa/h) ja tuule suund oluliselt ei muutu. Kui muutub, siis möödub tsükloni kese lõuna või põhja poolt ja ilm võib tulla parem.

Tunnused:

1) hommikune kaste puudub;

2) taevasse ilmuvad kiudpilved; taevas on piimjas/valkjas, tekivad halod (tavaliselt 22° ehk väike ring). Kui kiudpilved muutuvad ja liiguvad kiiresti, siis on laussadu tõenäolisem. Kui kiudpilved saabuvad lõunast või kagust, võib see tähendada lõunatsükloni kohaleilmumist ja teatud juhtudel isegi paduvihmast ilma;

3) õhurõhk langeb kiiresti (3 hPa/3 h ja enam);

4) tuul pöördub vastupäeva ja hakkab kagust või lõunast puhuma (lõunatsükloni korral idast ja kirdest) ja seejärel püsib;

5) päikesetõus on punane, sest läänest või lõunast lähenevad pilvemassid.

Samuti võib ilma halvenedes tekkida nn pilvede järgnevus. Sealjuures on eriti olulised  kiudpilved, mis võivad viidata tsükloni või sooja frondi (vahel ka äikese) lähenemisele.  See näitab ilma halvenemist lähitundidel või ööpäeva jooksul. Kiiresti liikuvad ja kuju muutvad kiudpilved, eriti kui need on paralleelsete ribade ja vöönditena, võivad viidata jugavoolu olemasolule.

Halva ilma püsimise tunnused

Selles lõigus on halva ilma all mõeldud lauspilves ja/või pidevate, kuid nõrkade sadudega perioodi. Halb ilm seostub tsükloni sooja sektoriga (eriti sügisel ja talvel).

Kokkuvõetuna on asjaomased tunnused järgmised:

1) sombuse ilma korral on talvel soe. Temperatuur tõuseb, kui ilm hakkab halvenema. Seevastu suvel on halva ilma korral õhk jahedam kui selge ilma korral, seega temperatuur on väheütlevam;

2) taevas on pikka aega kaetud madalate pilvedega, sh esinevad rebenenud ilmega kiiresti liikuvad kihtpilved (hatakpilved). Võib ka udu tekkida, kui tuul nõrgeneb;

3) tuul on kagust, lõunast või edelast, selle suund ja kiirus eriti ei muutu. Kui muutub, siis on oodata teistsugust ilma;

4) temperatuur on ööpäeva lõikes püsiv või on muutus väike (soojal aastaajal);

5) baromeetri näit on enam-vähem sama. Kui see hakkab kiiresti langema või tõusma, saabub teistsugune ilm.

Kuidas aimata peatset selget ilma

Ilm läheb selgeks pärast pilves taevast. Sageli tähendab selginemine külma õhu sissevoolu, sest kohale on jõudnud tsükloni tagala, kuhu voolab loode ja põhja poolt jahe või külm õhumass. Selgeks läheb ka pärast külma fronti, millega on seotud ebapüsiv ehk hoovihmadega ilm.

Tunnused võib kokku võtta nii:

1) laussadu muutub katkendlikuks ja tugevamaks (nn servaefekt – laussadu on alguses ja lõpus tugevam kui keskel), kuid mitte alati;

2) temperatuur langeb (mida enam, seda tõenäolisem, et ilm paraneb), tugev külm tuul;

3) õhurõhu kiire tõus;

4) tuul hakkab puhuma läänest, loodest või põhjast (või keerab päripäeva);

5) kui päikeseloojang on punane, tuleb öösel hea ja kuiv ilm, sest läänes on ilm juba selgem – keskmistel ja suurtel laiustel liiguvad ilmasüsteemid sageli läänest itta. Üldistatumalt on alust väita, et kui pilved tulevad, st tihenevad päikese vastaspoole jäävast ilmakaarest, siis ilm halveneb, vastasel juhul paraneb.