Hariliku pune kasutamisest − bronhiidist hambavaluni

Välispidiselt on punel haavu parandav ja hambavalu leevendav toime. Foto: Sille Annuk

Tavaliselt juulikuus, tänavu aga augustis õitsev harilik pune kasvab kuivades metsaservades, kadakate vahel, paepealsetel pindadel. Pune on 20−50 cm mitmeaastane roosakaslillade, vahel ka valgete õitega, hästi lõhnav taim. Pune õitsemise ajal on niidud ja kadakatevahe lillasid puhmaid täis ja märkamata need ei jää ...

Aianduspoes on seemned müügil ja seda saab ise kasvatada, aga see pune on natuke teise maitsega kui metsas kasvav. Mulle meeldib looduses kasvav pune rohkem. Taime võib metsaservalt endale koju tuua ja kiviktaimlas või lillepeenras kasvama panna. Armastab liivasemat pinnast, talub kuiva ja on külmakindlam, sobib kasvama kivide vahele. Vana legend räägib, et kui pune õitseb, siis tulevad esivanemate hinged koju käima. Antiikajal pärjati punega pruutpaare, sest see pidi tagama peigmehe püsiva armastuse.

Vanaemad kutsusid punet vorstirohuks, seda korjati alati kimpudena kuivama, et verivorstidele maitset anda. Aga pune sobib ka liha maitsestamiseks. Teen kuivatatud punest pitsaürdisoola, mis sobib mozzarella’le, tomatitele, pitsale ja lihale. Samuti võib seda natuke panna kruubipudru sisse. Venemaal maitsestatakse punega kalja ja koduõlut.

Pune sisaldab eeterlikke õlisid tümooli ja karvakrooli, flavonoide, tanniine, fenoole, lehed ka C-vitamiini.

Raviteena suurendab nõristust bronhidest, toimides köha ja bronhiiti ravivalt, aitab külmetuse ja kurguvalu korral, soodustab sapieritust, sobib alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, soolepõletike ja gaaside vastu, parandab soolte peristaltikat, leevendab krampe, mõjub silelihaseid lõõgastavalt, näiteks menstruatsioonivalu korral, vähendab seedekulglas spastilisi valusid, tõstab emaka toonust ja tugevdab kokkutõmbeid. Punetee alandab vererõhku, rahustab ja soodustab und.

Välispidiselt on punel haavu parandav ja hambavalu leevendav toime. Pune eeterlikku õli on kasutatud lahjendatuna peavalu ning naha torkehaavade ja vigastuste raviks, samuti hambavalu vastu. Selleks sobivad rohkem tümooli sisaldavad sordid, näiteks Kreeka pune.

Tee valmistamiseks võtta 1 tl peenestatud kuiva taimepuru, valada üle klaasi kuuma veega (95−98 kraadi) ja lasta tõmmata 5−10 min. Muidugi võib teed teha ka värskest taimest, siis on tõmbamisaeg 3−5 min. Pune raviomadused ei kao toidu sisse lisamisel.

Kogutakse õitsvaid latvu, lõigates kääridega 15−20 cm kõrguselt. Ise lõikan sealtmaalt, kus lehed kollaseks ja plekiliseks läinud. Kuivatada tuleb õhukese kihina ja mitte liiga kõrgel temperatuuril, 35−40 kraadi on paras. Meil on taimed esialgu 1−2 päeva eelkuivatuses närbumas, siis elektrikapis 35−40 kraadi juures. Kui on krõpskuivad, siis peenestame läbi sõela. Nii eraldame varred ja järele jääb lehtede ja õite segu, tugeva lõhnaga ja ilus lilla-rohelisekirju. Kasutame seda une-, astma-, köhatees ning rahustavas ja stressi leevendavas tees. Jõulu ajal sobib pune koos kibuvitsa, mündi, õunte ja vürtsidega jõuluteeks. Köögi tarbeks valmistame ürdisoola lihale, pitsale ja metsamaitse ürdisoola. Kuna tänavune suvi on hiline, siis kestab puneaeg septembrini kindlasti. Korjake punet enda ja lähedaste rõõmuks. Tee on suurepärase maitsega ja kehale hea!