„Kirjutan projekte, olen koos meeskonnaga ja kui ettevõtmine algab, olen ehitaja, omanikujärelevalve ja vallavanemaga kogu aeg platsis sellepärast, et ma ei oskaks muidu põhjendada, lisaraha taotleda, aruandlust teha, sest näiteks EASil on sellised küsimused, mis viivad vahel endast välja,” tõdeb Tiiu Sommer, kellel on hea huumorisoon ja tugev närv, aga ametnike elukaugust ta tegija inimesena ei talu.
Varuvariandina haldusreformi tõmbetuules on tal taskus sotsiaaltöö korraldaja diplom, mis on välja antud Tartu ülikoolis. Siiani pole ta päevagi seda tööd teinud, kuid ega amet leiba küsi ning ükski tarkus pole liiast.
Vallamaja teise korruse mõneruutmeetrise põrandapinnaga kabinet ei suuda neelata arendusspetsialisti kogu energiat. Seda jätkub tal kodutallu ja selle õuel avatud Lindi käsitööaita, mis on kohaliku kogukonna päralt. Ülemöödunud sajandist pärit hoonel on uus elu ja otstarve, siin toimuvad koolitused, käivad koos käsitööhuvilised ja Lindi kooli lapsed tulevad savitööd tegema.
„Olen pakkunud varianti, et viin asjad koolimajja ja lapsed saavad seal keraamikat teha, aga direktor Ulla Orgusaar ütleb, et lastel on põnevam siia tulla. Käeline tegevus on peen motoorika ja sügisest lähebki isadepäevani savitöö käima, sest tahetakse ju isadepäeva- ja jõulukingitusi teha,” jutustab kohalike ütlemise järgi nende käsitööaida hea haldjas.
Tiido-Tiiu talus juuakse kohvi perenaise valmistatud savikruusidest, millest vaatab rüüpajale vastu kirev lilleõis ning väljaspoolt on pitsilised ja tõsta imekerged ka täidetuna. Aga ega ta ennast ise näputööinimeseks ei arva, talle meeldib „kurke purki toppida” ja muid hoidiseid teha ning kui aega jääb, siis võtab ta savi kätte, et ka ise enda rõõmuks või teistele kingituseks mõni ilus asi meisterdada.