Tiido-Tiiu talu perenaine paneb purki särtsud kurgid

Tiiu Sommeril on abiks tütretütar Christelle. Foto: Mailiis Ollino

Tiido-Tiiu talu perenaine Tiiu Sommer paneb väliköögis kurke purki retsepti järgi, mille järgi kuuldavasti tehakse seda sisse ka Rootsi kuningakojas. Eeltöö tegi agar hoidistaja juba ööpäev tagasi, kui lõikas kurgid õhukesteks viiludeks ja pani need suurde kaussi seisma suhkru, soola, äädika ja oma aia peenralt toodud tilli sisse.

„Särtsukurgid on esimese hapukurgifestivali retsept, saadud Inge Musta käest, aga eks igaüks ju kohandab pisut enda järgi neid asju,” seletab naine purkide ja kurkidega askeldades. „See on Rootsi kuninganna kurgiretsept, mis on tulnud meile ikkagi Võiste kaudu, seal on erinevad sugupuud, kellel on sugulased välismaal ja niimoodi on neid retsepte vahetatud ja saadetud.”

Nelja kilo kurkide kohta paneb Tiiu 1,4 kilo suhkrut, 300 grammi jämedat soola, 200 grammi äädikat ja paraja peotäie tilli. Aga ta ei ole grammitaja, vaid tunde järgi tegija. Kurgis on 99 protsenti vett ja lisatud kraam kisub sellest vee välja nii, et marinaadi polegi vaja keeta.

Lindi kalurikülas kasvavad Tiido-Tiiu talus kurgid kasvuhoones, sel aastal on paarkümmend taime ka avamaal, kuid tänavune ei ole perenaise jutu järgi kurgiaasta. Kilemajas on 90 taimest veerandsada juba varrepõletikuga välja läinud ja avamaalt pole saaki tulnud, sest suvi on jahe, ööd külmad ja päikest vähe.

Põlistalu juurde Tiiu esivanemate ajal ehitatud võlvkeldris on riiulitel nagu sõdurid sirges rivis marineeritud kurgi purgid. Need ja „särtsud” ei lähe ainult pererahva lauale, vaid on letis Pärnumaal hapukurgifestivalil, mida peetakse iseseisvuspäeval 20. augustil, kui töörahval on vaba päev. Sellest peost on kujunenud rohkem kui tava, sellest on saanud Tahkuranna kaubamärk. Õigustatult, sest sealt on pärit Eesti oma kurgisort „Tahkuranna murom”, mille 1920. aastatel aretas Metste talu peremees Johann Akkermann. Ametlikus sordikirjelduses öeldi, et see on varane ja saagirikas, ovaalse kujuga viljad valmivad 50.−55. päeval pärast külvi, on suuremad kui „Muromil” ja sobivad nii värskena kui ka hapendatuna. Tahkurannas on kurgikasvatamine olnud moes läbi aastakümnete, Pätsu-aegse Eesti vabariigi ajal tõrjus kohalik sort välja varem Peterburist ja Petserist Pärnu turule toodud kurgi, nõukogude ajal aga teenisid rannakülade kurgikasvatajad lisaraha Leningradis turul käimisega. Tahkuranna kurk on sedavõrd kuulus, et luuletaja Uno Laht kirjutas sellest „Tahkuranna idülli”.

Lindilt kodutalu õuest on Tiiu Sommeril tööle Tahkuranna vallamajja Riia poole Pärnut 41 kilomeetrit. Ta on president Pätsi sünnivallas arendusspetsialist ja valla häälekandja Oma Leht toimetaja.

Kunagise tugeval järjel majandi, Audruranna kolhoosi esimehe tütar, kes õppis kultuuritöötajaks ja on diplomeeritud lavastaja-stsenarist, on Pärnumaal tuntud kui perenaiste ärgitaja ja Olustvere igasügisestel hoidisemessidel osaleja. Ise seletab ta sedasi, et „hakkasin kurkide kõrval tegema igasuguseid muid plöginaid ja mõtlesin, et võiks neid teistele inimestele ka näidata” ja selle mõttega tõmbaski ta kaasa Tahkuranna ja hiljem juba Lindi perenaised.

Tahkuranna vallamajas peab Tiiu Sommer oma tööle lähenema sama loominguliselt nagu hoidiseid tehes, sest projektide kirjutamine ja igasugustest „rahapadadest” mõtete teostumise toetuse väljakirjutamine on omaette kunst. Kui palju on ta koduvalda raha sisse toonud, seda arvestust on keeruline pidada. Meeskonnatöö, ütleb Tiiu Sommer enda panust tähelepanu keskmest eemale lükates. Aga võtame ette kasvõi selle aasta, mis jääb ajaloolisele Tahkuranna vallale enne Häädemeeste vallaga ühinemist ja selle nime saamist omaette olemise viimaseks aastaks.

Rekonstrueeritud on Reiuranna tee, mis viib külastajad nüüd mööda jalakäijatele mõeldud ala ja uuendatud mustkattega teed pidi Lottemaale. Valmis on Reiu rand ise, kus paigaldati vee- ja kanalisatsioonitorustik, et rannalised saaksid puhast vett, rekonstrueeritud on juurdepääsutee ning rajatud parkla ja slipp, paigaldatud istepingid. Ikka selleks, et omadel ja külastajatel oleks parem seal puhata. Valmimas on Uulu tööstusala, kus ligemale 19hektarisel alal rekonstrueeriti ja laiendati tööstusala tugitaristut.Tööstusalal paikneb üle kümne ettevõtte. Alustatud on ülivajaliku kergliiklustee ehitamist Uulus külast linna poole ning ületuleval aastal jõuab see ratturitele ja jalgsikäijatele ülivajalik rajatis Pärnu piirini. Nende mahukate tööde ettevalmistamine projektikirjutajale algas aastat kolm tagasi, mil lõppes Euroopa Liidu üks rahastusperiood ja tekkis vahe järgmise ootel. Eelmisel aastal lõpetas Tahkuranna vald Uulu lasteaia laienduse sõimerühma võrra. Nii et kui paari aasta projektid rahasse ümber panna, siis „tuleb tubli 1,8 miljoni eurot toetusraha ära”.

„Kirjutan projekte, olen koos meeskonnaga ja kui ettevõtmine algab, olen ehitaja, omanikujärelevalve ja vallavanemaga kogu aeg platsis sellepärast, et ma ei oskaks muidu põhjendada, lisaraha taotleda, aruandlust teha, sest näiteks EASil on sellised küsimused, mis viivad vahel endast välja,” tõdeb Tiiu Sommer, kellel on hea huumorisoon ja tugev närv, aga ametnike elukaugust ta tegija inimesena ei talu.

Varuvariandina haldusreformi tõmbetuules on tal taskus sotsiaaltöö korraldaja diplom, mis on välja antud Tartu ülikoolis. Siiani pole ta päevagi seda tööd teinud, kuid ega amet leiba küsi ning ükski tarkus pole liiast.

Vallamaja teise korruse mõneruutmeetrise põrandapinnaga kabinet ei suuda neelata arendusspetsialisti kogu energiat. Seda jätkub tal kodutallu ja selle õuel avatud Lindi käsitööaita, mis on kohaliku kogukonna päralt. Ülemöödunud sajandist pärit hoonel on uus elu ja otstarve, siin toimuvad koolitused, käivad koos käsitööhuvilised ja Lindi kooli lapsed tulevad savitööd tegema.

„Olen pakkunud varianti, et viin asjad koolimajja ja lapsed saavad seal keraamikat teha, aga direktor Ulla Orgusaar ütleb, et lastel on põnevam siia tulla. Käeline tegevus on peen motoorika ja sügisest lähebki isadepäevani savitöö käima, sest tahetakse ju isadepäeva- ja jõulukingitusi teha,” jutustab kohalike ütlemise järgi nende käsitööaida hea haldjas.

Tiido-Tiiu talus juuakse kohvi perenaise valmistatud savikruusidest, millest vaatab rüüpajale vastu kirev lilleõis ning väljaspoolt on pitsilised ja tõsta imekerged ka täidetuna. Aga ega ta ennast ise näputööinimeseks ei arva, talle meeldib „kurke purki toppida” ja muid hoidiseid teha ning kui aega jääb, siis võtab ta savi kätte, et ka ise enda rõõmuks või teistele kingituseks mõni ilus asi meisterdada.

Käsitööaida valmimise ja kohalikule kogukonnale pühendumise eest nimetas Pärnumaa Kodukant Tiiu Sommeri 2013. aastal sädeinimeseks. Järgmisel aastal sai Tiiu Sommeri ja Mati Kelleri pere siseministri ja Eesti külaliikumise Kodukant tunnustuse, Pärnumaa Kogukonnapärli austava tiitli, sest on siirast soovist ja vabast tahtest panustanud kogukonna arengusse.

Käsitööaidal, väliköögil ja maakeldril on uksed kirgastes toonides kunstipäraselt värvitud, need ilmestavad taluõue ja tõmbavad pilgu endale. Need uksed maalis perenaise Pärnu tuttav, lasteraamatu „Nurrikud” autor Siiri Metsamägi.

„Siiri käis siin suvitamas, nägi neid uksi ja sinna juurde minu mõtet ning ütles − ma teen ära. See on Audru kihelkonna rahvariideseeliku motiiv, see mõte oli mul ammu, sain algse mustri oma algkooli klassijuhataja Linda Mulgi käest. Nii et kavand oli olemas ja Siiril ei olnud muud kui koos minu onuga mõõdud paika panna, sest isegi värvid olid olemas,” seletab Tiiu Sommer ja arvab, et talle kurkide purki panemise juures abiks olnud noorema tütre tütar Christelle võib nüüd õue lipata.

Audru poolt Lindile viiva tee ääres on Tiiu-Tiido talu õuenurgas teelistele jalapuhkamiseks ja pruukosti võtmiseks Pärnumaal turismimarsruuti ja ettevõtjaid ühendava Romantilise Rannatee üks tunnusmärke, kummuli paadinina kujutav varjualune. Väliköögi juures on aga teelistelegi vajalik kätepesemise ja kehakergendamise koht.

Siinne taluperenaine kiirgab külalislahkust ja ettevõtlikkust, tema ööpäevas on kindlasti rohkem kui 24 tundi ja et ta kõigega toime jõuab tulla, selle eest saab kiita elukaaslane Mati Keller, kelle õlgadel on talus kõik meeste tööd ning ametilt on ta kutseline kalur.

SÄRTSUKURGID

4 kg kurki

1,4 kg suhkrut

300 g soola

200g 30% äädikat

Peotäis tükeldatud tilli

Pese kurgid ja viiluta. Sega kõik ained omavahel kokku ja lase 24 tundi seista, vahepeal sega, et sool ja suhkur ära sulaks. Peale seda pane purkidesse ja säilita jahedas. Salatit ei ole vaja kuumutada.

Seisab väga hästi keldris ületalve (kurgihooajast uue kurgi hooajani).