:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6799701t1h576b.jpg)
/nginx/o/2017/08/02/6952569t1h3322.jpg)
Keskkonnaametile teadaolevalt on tänavu karud Valgamaal mesilaid rünnanud vähemalt neljal korral, lõhkudes 28 taru ja kahjustades 26 mesilasperet.
Karude sagenevad rüüsteretked morjendavad mesinikke (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/02/6952573t1hbbbe.jpg)
Kõik rünnakud leidsid aset Otepää vallas, Pühajärve ja Vana-Otepää jahipiirkonnas. Üks kahjukannatajast on Metsaserva Mesi OÜ omanik Allan Sarap, kelle mahemesila asub metsaga ümbritsetud niidul.
«Mul on mitu aastat tarud neljas kohas. Varem pole sellist rüüstamist ette tulnud kui tänavu kevadel. Ja kohe nii hullult! Okei, võtab paar taru, aga mitte nii, et midagi ei jää selles kohas järele. Karud rüüstasid kõik 15 mahemesila taru,» rääkis Sarap. «Tarud olid laiali visatud, raamid vedelesid paarikümne meetri ulatuses. Tundub, et nad olid seal ikka mõnuga tükk aega möllanud. Nende väljaheidete hunnikuid oli iga natukese maa tagant.»
Mesinikuni on jõudnud info, et selle taga võis olla karuema koos poegadega.
«Kevad oli külm ja karud näljas. Nemad tahavad ju ka süüa. Selles mõttes ei ole mul karudele midagi ette heita. Milles nemad süüdi on? Seda enam, et kui on ema koos poegadega, eks siis ema ikka püüab neid elus hoida ja toita,» rääkis Allan Sarap. Samas tõdes ta, et seda mesikäppa, kes on rüüstamas käinud ja mett maitsta saanud, on raske tarudest eemale hoida.
Taastamistöö ette võtnud Sarap pani nüüd mesila ümber elektrikarjuse. «Kas sellest ka abi on, eks ole näha,» märkis mesinik, kes elab Tartumaal ja käib sageli Otepää vallas oma mesilaid vaatamas.
Suur kahju mesilasperedest
Kui palju kahju karud tekitasid, on mesiniku sõnul raske täpselt hinnata. «Üks asi on materiaalne kahju: lihtsalt lööd kokku, et nii palju korpusi, raame, nii palju vaha ja mett ja nii edasi,» lausus ta, et hinnanguliselt võib kahju olla 4000–5000 eurot. «Teine asi on, et tegemist oli tunnustatud mahemesilaga, kus toimus ka aretatud tõuemadest uute perede kasvatamine. Karud hävitasid mu kahe aasta töö.»
Kõige rohkem on tal kahju 15st täisjõus korralikust mesilasperest. «Nad olid just saanud talvest üle ja jõudu kogumas ning lennuilma ootuses, et saaks oma järglastele hakata loodusest midagi tooma. Aga nad said nii mõttetult hukka,» kõneles Sarap.
Keskkonnaameti teatel vaatavad nende eksperdid tekkinud kahjud üle viie tööpäeva jooksul pärast kahjustusteate saamist. Amet hüvitab tekkinud kahjud kuni saja protsendi ulatuses. Hüvitamisele kuuluvast summast arvatakse maha omavastutuse osa, mis on 64–128 eurot.
«Kindlasti aitab kahjustusi ära hoida mesinike enda tegevus,» ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. Ta selgitas, et tarud tuleks hoida majade lähedal või ümbritseda kiskjakindla tõrjeaiaga – viietraadilise elektrikarjusega, mille kogukõrgus on vähemalt 1,2 meetrit.
Rüüsteretked ka Põlva- ja Võrumaal
Karud on tänavu kurja teinud mujalgi Kagu-Eestis.
Margo Tannik andis teada, et kolmel korral on fikseeritud karude rünnakud Otepää vallaga külgnevates Valgjärve ja Kanepi vallas, kus karud lõhkusid kokku kuus taru ja kahjustasid viit mesilasperet. Põlvamaal on kokku lõhutud kümme taru ja kahjustatud üheksat mesilasperet.
Võrumaal on karud intensiivsemalt toimetanud Otepää vallaga külgnevas Urvaste vallas, kus on lõhutud kolm taru ja kahjustatud 11 mesilasperet. Võrumaal on kokku lõhutud kaheksa taru ja kahjustatud 14 mesilasperet.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg on Valgamaalasele öelnud, et karude hulk maakonnas on tuntavalt suurenenud.
«Vaadates eelmisel aastal jahimeeste koostatud karude vaatluskaarte, jäi silma, et Rulli jahipiirkonnas kohati karu ligi 30 protsenti enam kui Vana-Otepää ja Pühajärve piirkondades,» märkis Rosenberg.
Otepää kandis on aga metsaotid mitmel korral mesitarusid lõhkunud. «Seega on sealt karu küttimine igati õigustatud,» lisas ta. «Euroopa Liiduga ühinedes on meile karude küttimise õigus antud kahjustustega aladel. Vaadates karude paiknemist maakonnas, oleks igati õigustatud lisaks Otepää kandile küttida veel üks karu ülejäänud maakonna jahipiirkondades kahjustuste ennetamise eesmärgil.»
Karujaht algas 1. augustil. Sel hooajal on lubatud Eestis küttida kuni 55 pruunkaru, mis on ühe isendi võrra vähem kui eelmisel aastal.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul on Eesti karupopulatsioon heas seisundis ja eeskujuks kogu Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende tekitatud kahjustuste suurenemine. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. «Juba praeguseks on tänavusi karukahjustusi fikseeritud rohkem kui terve eelmise aasta peale tervikuna kokku,» kinnitas Tannik.
Sel aastal on mesikäpad lõhkunud üle Eesti 205 mesitaru, hävitades 230 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud kaks veist, kaks lammast ja kahjustanud nelja silopalli.