Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Kroonjas karikakar on hinnatud salatitaim

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toiduks saab salatkrüsanteemi tarvitada enne õitsemist, sest niipea, kui puhkevad esimesed õied, muutub muidu maitsev ja meeldivalt vürtsikas taim ebameeldivalt mõrkjaks.
Toiduks saab salatkrüsanteemi tarvitada enne õitsemist, sest niipea, kui puhkevad esimesed õied, muutub muidu maitsev ja meeldivalt vürtsikas taim ebameeldivalt mõrkjaks. Foto: Toivo Niiberg

Minu viimase kahe aasta lemmiksalatitaimeks on osutunud salatkrüsanteem ehk kroonjas karikakar, mida on meil ammustest aegadest kasvatatud lillepeenral.

Jaanikakar (Chrysanthemum) on üheaastaste rohttaimede perekond korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Perekonda kuulub umbes viis liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Vahemere mail. Kroonjas jaanikakar on kiiresti kasvav üheaastane rohttaim, mis õitsemise ajaks võib sirguda kuni 80 cm kõrguseks. Salatiks tuleb seda tarvitada enne õitsemist, kui taimed on 10–25 cm kõrgused, sest niipea, kui puhkevad esimesed õied, muutub muidu maitsev ja meeldivalt vürtsikas taim ebameeldivalt mõrkjaks.

Rohelistes lehtedes on rikkalikult mineraalaineid (eriti kaaliumi ja rauda) ning antioksüdante. Taime biokeemiline tähtsus seisneb eelkõige vitamiinide, eriti C-vitamiini (keskmiselt 45 mg%, seega sama palju kui apelsinis), B2 (keskmiselt 0,3 mg%) ja karotiini (keskmiselt 3 mg%), samuti mineraalainete, eriti raua (keskmiselt 4,2 mg%) sisalduses. Hamba alla kõlbavad ka noored avanemata õienupud.

Vähem on toidutaimena kultiveeritud jaanikakart (C. leucanthemum), balsamirohtu (C. balsamita), kollast jaanikakart (C. segetum) ja Hiinas köögiviljana kultiveeritavat krüsanteemi (C. Nankingense).

Seedimisele soodne

Ravimtaimena on salatkrüsanteemil seedetegevust soodustav, soolte patoloogilist mikrofloorat hävitav, närvisüsteemi rahustav ja põletikuvastane toime.

Eriti kuulus on salatkrüsanteem Jaapani köögis, kus leiab laialdast kasutust toore komponendina koos mereandidega − krevetid, karbid, kalmaarid.

Krüsanteemilehti tarvitatakse omaette salatitena või segasalatite koostises, samuti lisandina liha-, kala- ja sojatoitude juurde. Noori võrseid saab süüa ka keedetult, nagu spinatit. Lehed ja võrsed sobivad hästi mitmesuguste roogade garneerimiseks samal moel nagu petersellilehedki.

Noori avanemata õienuppe süüakse Jaapanis rasvas praetuna. Lehtedel ja võrsetel esinevat vänget krüsanteemimaitset saab tunduvalt vähendada, kui need lühikeseks ajaks kuuma vette kasta või väheses õlis passeerida. Toitudes sobib salatkrüsanteem hästi kokku musta jahvatatud terapipraga. Pean mainima, et mind isiklikult spetsiifiline krüsanteemimaitse ei häirinud, vaid lihtsa salatina, ülevalatuna õlikastmega, andis hoopis meeldiva, omapäraselt vürtsika maitseelamuse.

Agrotehnika

Kroonjas jaanikakar on valgust armastav taim. Seejuures talub see küllaltki hästi jahedust. Kasvab hästi peaaegu igal mullal, aga salatitaimena kasvatades saame mahlakama lehe ja suurema võrsesaagi. Varasema saagi saamiseks võiks meil külvid teha katmikalale. Seeme idaneb 7−10 päevaga. Taimed pikeerida 2−3 lehe faasis ja istutada ruutpesiti 2−3 reana, jättes reavaheks 40−45 cm ja taimevaheks 8−10 cm.

Avamaale külvata peenrale mai lõpus või juuni alguses kahes või kolmes reas, jättes reavaheks 40 cm. Võib teha ka sügisese külvi oktoobri lõpus või novembri alguses, taimed harvendada 5−10 cm vahega.

Pärast lehtede eemaldamist kasvavad need kiiresti tagasi, mispärast kroonjat jaanikakart nimetatakse n-ö lõputuks taimeks. Sügisese külvi korral õitseb varakevadel. Kevadise külvi korral areneb taim tunduvalt kiiremini, hakkab kiiresti õitsema, puitub kiiremini ning kaotab võime anda uusi lehti ja võrseid. Umbes kuu pärast tõusmete ilmumist moodustuvad õrnad kasutamiseks sobilikud lehed ja mõned keskmise suurusega pungad. Pärast lehtede korjamist moodustuvad lehekaenaldest uued õrnad külgvõrsed. Krüsanteemsalatisortidest on levinum ’Maiko’, aga ka kõik teised meil müügis olevad kroonjad jaanikakarad.

RETSEPTID

Lihtne krüsanteemisalat

150−200 g krüsanteemilehti või noori võrseid, poole laimi mahl, 2−3 sl külmpressiõli, 1 tl suhkrut ja noaotsaga soola ning veidi värsket jahvatatud musta terapipart. Rebi lehed näppude vahel väiksemaks ja haki võrsed peenemaks. Laimimahlast, õlist, suhkrust ja soolast sega kaste. Sega kõik komponendid läbi ja tõsta salat tunniks külmikusse. Selline salat sobib hästi kõikide grillitud liha- ja kalaroogade kõrvale.

Krüsanteemisalat tuunikala ja kirsstomatitega

200 g värskeid krüsanteemilehti, 50−60 g kirsstomateid, 3−4 kuhjas sl õlis konserveeritud tuunikala ja 1 kuhjas sl seesamiseemneid ning maitseks veidi soola. Rebi lehed näppude vahel veidi väiksemaks, lõigu kirsstomatid pooleks ja sega juurde ülejäänud komponendid. Serveeri kohe.

Tervislik krüsanteemisalat. 4 portsjonit: 2 peotäit aedsalatit, pool pea- või jääsalatit, 1 punt salatkrüsanteemi, 10−12 kirikakraõit, peotäis piimnõgeseõisi, 3 sl valget veiniäädikat, 6 sl päevalilleõli, soola ja valget jahvatatud terapipart maitse järgi. Lehtsalat, salatkrüsanteem ja kirikakraõied pesta ning rebida tükkideks, pea- ja jääsalat lõikuda õhukesteks pikkadeks ribadeks, piimnõgeseõied ettevaatlikult teineteisest eraldada. Segada veiniäädikaga. Salat asetada taldrikule, kõige peale puistata veiniäädikaga segatud piimnõgese- ja kirikakraõied.

Roheline supp värske salatkrüsanteemiga

1 suurem sibul, 50 g võid, 100 g värsket maitserohelist (kressi, peterselli ja murulauku),1 punt salatikrüsanteemi, 1 l kanapuljongit, 6 munakollast, 0,5 l koort, soola ja pipart maitse järgi. Sibul puhastada, lõikuda, praadida võis kergelt läbi ja lisada keevale kanapuljongile. Krüsanteem lõikuda laiadeks ribadeks ja lisada koos hakitud maitserohelisega keevale kanapuljongile, lasta supil keema tõusta, keeta tasasel tulel 3−5 minutit. Serveerida koos hapukoore ja tükeldatud munaviiludega.

Kartulid krüsanteemipastaga

1 kg kartuleid, 2 sl võid, 60 g salatkrüsanteemi, 1 küüslauguküüs, 8 sl pähkliõli, 4 sl parmesani (kuiva), 4 tl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid ja kartulimaitseainet. Kartulid, võimalikult väikeseid, keeta pehmeks. Asetada taldrikule ja tulise võiga üle valada. Salatkrüsanteem pesta, lasta hästi kuivada ja hakkida peeneks. Küüslauguküüs segada purustatult salati hulka. Ülejäänud ained lisada samuti salatile, seejärel mass püreestada. Pasta valada kuumadele kartulitele ja kohe serveerida.

Tagasi üles