/nginx/o/2017/08/03/6953227t1hf9c0.jpg)
Hiljuti Padise kloostris toimunud kultuuripäeval pakkus oma käsitööõlut Wassalemma Pruulikoda, üllatades külalisi heade õllesortidega. Suurepärast maitseelamust on pakkunud kümned teisedki Eesti käsitööõllemeistrid, teiste seas Raasiku Õlletehas ja Rae vallas tegutsev Tankeri Pruulikoda, kelle toodangut sai maitsta ka avatud talude päeval.
Ehtsat õlut juues nahk särab ja keha tänab vitamiinide eest
Mitmele maitsjale tuli üllatusena, et käsitööõlle valmistamisel on kasutatud tõeliselt vingeid koostisosi – viikingite soola, nõgest ja isegi kasevihtu!
Uurisin kolmelt eestimaiselt käsitööõllemeistrilt, milles seisneb hea õlle saladus ja kuidas siiani on nende toodangut vastu võetud.
Kuna Eesti käsitööõlle pärast on mu sõbrad soomerootslased mitu korda ekstra Tallinnasse tulnud, et seda odavamalt ja korraga palju osta, siis see näitab, et meie meistrite joogid on ikka väga head.
Peamine küsimus kõigi väiketootjate jaoks: kuidas turul veelgi enam silma paista ja inimesteni jõuda. Mõnigi tegija on valmis tarbija tahtmise järgi õlleretsepti koostama ja õlut valmistama, sest klient olgu kuningas.
Pruulida õlut ja kasvatada lambaid
Vasalemma kandi ettevõtja, Wassalemma Pruulikoja omanik Kaido Kasemets jõudis käsitööõlu valmistamiseni samamoodi nagu paljud teisedki väikeettevõtjad Eestis – aastate jooksul tekkis soov senise töö asemel midagi muud teha. Kasemetsal oli pärast riigitöölt lahkumist kaks soovi – hakata kasvatama lambaid ja pruulima õlut.
«Hakkasin tegelema mõlemaga,» tunnistab ta. «Eelnev kokkupuude õlle valmistamisega oli maltoosa + suhkur ja kuum vesi ning kõik ankrusse. Ise ei joonudki seda hiljem,» räägib Kasemets sellest, kuidas asi alguse sai.
Nüüd pakub Wassalemma Pruulikoda mitmeid häid õllesorte: Setokene, Vahva Vend või siis Padise Klooster, mille lähedal pruulikoda asub. Pruulikoja slogan ütleb: «Õlu on nautimiseks.»
Kaido Kasemetsa käsitööõlle retseptid sünnivad pere keskel ja isegi lapsed soovitavad. «Kuna abikaasa on hea maitsemeele ja kokandushuviga, siis temaltki tuleb palju ideid − tšilli, viikingi sool, mustasõstralehed, nõges jne,» loetleb õllemeister.
Kodulehel kutsub Wassalemma Pruulikoda inimesi üles tellima õlut oma soovi järgi – ja seda Wassalemma neile ka teeb. On tulnud mitmeid huvitavaid soove, kuid neid on suudetud päris hästi taibata ja tellija maitse järgi õlu valmis tehted. «Tavaliselt on kõige raskem valida silti! Milline ja kuidas, sellega on alati rohkem tegemist kui õllega. Näiteks oli vaja õlut poissmeesteõhtuks – aga sai tehtud,» seletab Kaido Kasemets.
20 aastat kodust õlletegu
Harjumaal Vaidas tegutseva Tankeri Pruulikoja ehk Tanker Brewery üks omanik Jaanis Tammela ütleb, et tema on pruulinud kodus õlut juba 20 aastat. «Esialgu maltoosat ja õllekontsentraate kasutades, hiljem sai tehtud linnastest. Kord sain kokku kahe teise kodupruulijaga ja otsustasime kodus proovitud retsepte juba suuremas mahus tootma hakata.»
Tammela mainib, et enamik nende käsitööõlle retsepte on sündinud katse ja eksituse meetodil. Ühiste arutelude käigus on tekkinud üha uued ideed ja mõtted. «Meie kõige populaarsem õlu – Sauna Session – on unikaalne selles mõttes, et kasutame kasevihtasid, mis annavad õllele saunahõngu,» räägib Tammela. Õllesortide valik ja nimed on Tankeril uhked ja kutsuvad proovima. Teiste seas näiteks sellised: Mu Isamaa, Külapidu, Külmale Maale, Soojale Maale, Täiskuu.
Hobist sai ettevõte
Raasiku Õlletehase esindaja Marianne Loik ütleb, et nende ettevõte jõudis käsitööõlle valmistamiseni omapärasel moel. «Nimelt oli meie omanikul väike salasoov – luua oma väike õlletegu.»
Paraku kasvas hobist välja, nagu vahel ikka juhtub, hoopis ettevõtte. Nii osteti Raasikule ruumid, seati need valmis. Seadmed toodi Iisraelist. «Kohale tuli väga kuulus ja võimekas pruulmeister Euroopast, kes aitas välja töötada traditsioonilise retseptuuri meie Raasiku Õlletehasele,» räägib Marianne Loik. Tuleb tõdeda, et toredad maitsed ja sortide nimed on sealgi: hele ja tume Verner, meeõlu, Verner Marzen jt.
Miks käsitööõlut üha rohkem juuakse ja milline on Eesti käsitööõlle tulevik?
Jaanis Tammela, Tankeri Pruulikoda (Tanker Brewery):
Käsitööõlu on muutunud kvaliteetsemaks, järjepidev areng käib tootmise juurde ja kasvav konkurents ei luba halba toodet turule lasta. See on asjade loomulik käik, sest enamik väiketootjaid on iseõppijad ning pidevalt katsetades saadakse uusi teadmisi ja oskusi. Väga paljudel väiketootjatel ei ole traditsioonilist toidutehnoloogia tausta. Pigem on tegu oma ala entusiastidega ja see teebki õlleturu põnevaks. Ennustan, et väikseid õllekööke tuleb veel rohkem turgu rikastama ja suuremad kasvavad hulga suuremaks. Turuosa võiks lähitulevikus jõuda 5 protsendini kogu õlleturust.
Kaido Kasemets, Wassalemma Pruulikoda:
Vahepeal soovitakse uusi maitseid. Massiõlled ei kao kuhugi, neid juuakse edaspidigi, kuna see on kindel valik. Käsitööõlled on kaup, mida on hea kinkida ja seltskonnas degusteerida. Maitsemeeled on erinevad, olen teinud õlle, mida üks sajatab ja teeb maha, kuid teine tuleb ja küsib juurde.
Eestis muutub käsitööõlu järjest populaarsemaks, pruulikodadel tulevad välja üha uued ja uued õlled ja kui hind muutub taskukohasemaks, siis rohkem ka proovitakse. Igaüks leiab omale meelepärase.
Marianne Loik, Raasiku Õlletehas:
Käsitööõllede suundumus on sarnane muu maailmaga. Inimesed on hakanud hindama kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Näiteks meie õlu on elav ehk siis naturaalne ehtne õlu, mis sisaldab B-vitamiine ja mikroelemente.
Hinnatakse ehtsat toitu ja nii on ka õllega. Rahvas armastab erinevaid maitseid, mida kannavad edasi just käsitööõlled. Käsitööõllede pakkujaid on väga palju ja valik on suur. Praegune aktsiisitõus mõjub raskelt kõigile tootjatele. Loodame, et tarbija ei unusta käsitööõllesid ja hinnatõusust saadakse üle, sest ehtsat õlut juues nahk särab ja keha tänab vitamiinide eest.