Angervaks aitab liigeseid ja puhastab organismi

Rahvameditsiinis on angervaks looduslik aspiriin. Foto: Tairo Lutter

Juulikuus õitseb niisketel rannaniitudel, jõe- ja järvekallastel, loduheinamaadel ning tee- ja metsaservadel valgete õitega angervaks. Taim on mitmeaastane, 60−200 cm kõrge.

Rahvameditsiinis on angervaks looduslik aspiriin ning just praegu on õige aeg selle õisi koguda.

Korjake õisikud koos varrega, soovitatavalt õhku läbilaskvasse korvi, sest õisikud kipuvad ummuksis suhteliselt ruttu kuumaks minema ja need tuleb kohe kuivama panna õhukese kihina. Hea oleks, kui on raam, mille põhjas on võrk. Aga taimehuvilistel on ka kuivatid, mis väga hästi sobivad. Võib ka teha tooretest õisikutest siirupit, mis sobib eriti suvel joogiks ja limonaadi valmistamiseks või jäätise peale. Skandinaavias segati lõhnavaid õisi mõdu hulka. Noori lehti on kasutatud suppide maitsestamiseks.

Angervaksaõites on saponiine, eeterlikke õlisid, rutiini, fenoolühendeid, parkaineid, steroide, flavonoide, C-vitamiini. Angervaksal on verd vedeldav, palavikku alandav, higistama ajav, sapieritust soodustav, puhastav toime. Aitab maksal eemaldada ja kahjutuks teha ainevahetuses tekkinud mürgiseid aineid, soodustab uriinieritust, alandab vererõhku, on kasutatud närvitegevushäirete ja epilepsia korral. Eemaldab organismist soolasid – ja sobib eriti reuma- ja radikuliidihaigetele igapäevaseks joogiteeks. Paljud, kellel on peavalu, on abi saanud angervaksatee joomisest kuuride kaupa.

Ka liigesepõletiku, podagra ja reuma korral tuleks angervaksateed juua 2−3 nädala pikkuste kuuridena. Vahepeal sobivad reumahaigele teeks mustsõstralehed, põldosi ja metskuldvits, mida saab samuti praegu koguda. Punased sõstradki aitavad soolasid eemaldada, isegi kui nad on kuumtöödeldud. Kui soovite angervaksateele põnevamat maitset, siis sobib maitset andma sidrunilõik, ebaküdooniasiirup või mahl, mustad või punased sõstrad.

Angervaksasiirup

Valage 25 õisikut üle kuuma siirupiga, mis on valmistatud 1 kg suhkrust ja 1 l veest. Lisage kahe sidruni mahl, võib ka alõtšat, rabarberimahla, õunamahla või muud haput mahla.

Laske seista 1−5 päeva jahedas, siis kurnake ja valmistage jook. Pikemaks säilitamiseks tuleks kurnatud siirup enne pudelisse panekut veel korra keemiseni kuumutada. Ise kurnan ja hoian sügavkülmas. Kui on ruumi, panen sügavkülma angervaksaõisi, et talvel gruppidele ja endale siirupit teha. Sügavkülmas tuleks säilitada soonkinnisega kottides või vaakumpakendis.

Angervaksatee valmistamiseks võtke 0,5−1 sl peenestatud õisikuid ja valage üle kuuma veega, laske tõmmata umbes 10 minutit.

Inglismaal on kasutatud tee ja tõmmise valmistamiseks ka lehti, neil on põletikuvastane toime. Samuti sobivad juured, mida kogutakse sügisel ja varakevadel.

Rahvameditsiinis on õitest valmistatud nohu raviks salvi. Selleks sulatatakse rasvaine − kookosrasv, palmirasv vm − ja lisatakse 200 ml rasvale pihutäis angervaksaõisi, lastakse haududa 90 kraadi juures kaane all kaks tundi ja kurnatakse.

Välispidiselt on angervaksa lehtedest ja õitest valmistatud tõmmisega tehtud mähiseid troofiliste haavade, põletuste, reuma, podagra ja ekseemide korral, surveloputust valgevooluse korral.

Igal juhul on tegemist väärt taimega ja oma korjatu on parim! Tänapäeval on tähtis seegi, et ravimtaim oleks korjatud puhtast kohast, kus pole põllumajandusmürke ega kemikaale.