Avatud talude lilled ja ... koerad

Elise Aed tõmbas rahvast kui magnetiga ja kohale tuldi piiri tagantki. Foto: Silvi Lukjanov

Peaaegu kõikidel avatud talude päevadel osalenud Elise Aed tõmbab rahvast kui magnetiga ja kohale tullakse piiri tagantki. Saabuvad teadlikud aiahuvilised ja need, kes tahavad lihtsalt koertele pai teha.

Avatud talude päeval annab Türi valla Retla külas asuvast Elise Aia asukohast märku viimasel kilomeetril kruusateel sõitmisest tekkiv ja kaugele paistev tolmujutt. „Külalisi on terve päeva olnud meeldivalt palju. Meil saab teeäärtesse hästi parkida ja autorivi on tänavugi muljetavaldavalt pikk,” imestas osaühingu Elise Aed juht Reelika Marrandi. „Esimesed külalised saabusid juba hommikul ja kohe sedavõrd kaugelt nagu Leedust ja Iirimaalt.”

13liikmelisele meeskonnale algas tööpäev vene ja inglise keelt rääkides, päeva peale prooviti ka soome keelt. Palju oli saabujate seas tõsiseid aiandushuvilisi. Marrandi käest päevaliiliate kohta täpsemalt uurima tulnud Raivo Sillandi: „Tuleme Viljandi lähedalt ja kohe teadlikult siia aiandisse. Siin on valikut rohkem ja mind huvitavate päevaliiliate uuemaid sorte, suurema ja topelt õiegagi. Tulime Viljandi aiandusseltsiga ja kohe suure bussiga.”

Soovitud taime sai Sillandi kaasa. Taimekotikesi oli käe otsas paljudel ja kohe mitme kaupa. Seegi pole Marrandi sõnutsi aastatega muutunud, sest nad pakuvad ainult sel päeval arvestatavat allahindlust. Ostetakse hästi ja Marrandi meelest mitte allahindluse tõttu, vaid sellepärast, et aias on näha taime oma loomulikus ilus. Selleni on jõutud nelja-aastase tööga. Peenraid rajatakse juurde igal aastal. „Potis ei saa taime kunagi nii ilusaks kui peenras. Meilt soovitakse osta just selle lille taime, mis peenras kasvab,” selgitas ta.

Eriti hea näide on kukekannused. Potis ei kasva need iial nii efektseks nagu aiandis. Nii võeti selgi korral hulgaliselt Elise Aia visiitkaarte, et kukekannuseid varakevadel või hilissügisel tellida. Elise Aiast ostetakse ka hostasid, sest neid perenaise ühtesid lemmiklilli on aiandis tõesti suures valikus. Selle aasta külaliste lemmikud olid hostad, leeklilled ehk floksid ja päevaliiliad.

Elise Aias oli vaadata muudki kui lillerohkust. „Meie saabusime Albu vallast ja nimelt koerte pärast, lapselapsed Soomest tahtsid neid paitama tulla,” kõneles Eve Kreisberg. Koos õega avatud talude päeval osalev Kreisberg kinnitas, et tegemist on suurepärase ettevõtmisega. Nemad olid juba neljandas talus ja kõikjal oli põhjust imestada kaaseestlaste tubliduse üle. „Kõike ei pea ise järele tegema, ilu nautijaid peab ka olema,” lausus naine ja toetus mugavalt aiatoolile istuma.

Kelgukoeratõug haskid on Marrandite pere lemmik. „Meil on kaks haskit, ostsime nad Paasiku koertekasvatusest, sealne pererahvas ongi meil siin oma haskidega lastele koertejooksusid korraldamas,” kõneles ta. „Haskid on lastesõbralikud ja neile meeldib, kui neid paitatakse.”

Aias koertega ringi liikuvaid lapsi oligi rohkem kui neid, kes koertejooksul võistelda soovisid. Ju ei tahtnud lapsed joosta sooja ilma tõttu ja paksu karvaga koerad tundsid selle üle vaid heameelt. Kõndimisest vabad kutsadki varjusid päikese eest laudade alla.

Varjualuseid laudu ja istumiskohti külalistele oli Elise aias küllaga. Ümber laua sai end sättida kahe- või neljakaupa, aga ka suurema seltskonnaga. Suupoolist pakkus Türis peagi uksed avav Vaksali kohvik. „Kohvikupidajad teevad meil esimese proovipäeva ja järjekorra järgi vaadates läheb neil täitsa hästi,” oli Marrandi rahul.

Nii ongi Reelika Marrandi roll olla külaliste jaoks olemas ja suhelda nendega, kes soovivad põhjalikumaid vastuseid. „Kolmandat korda oleme avatud üle-eestilisel avatud talude päeval ja miks mitte jätkata, kui inimestel on huvi meile külla tulla. Kuid selle otsustame siiski hiljem,” lausus ta. Eelmisel aastal külastas Elise Aeda üle 500 inimese, tänavu üle 530.