:format(webp)/nginx/o/2017/07/24/6920579t1h6cb5.jpg)
Seoses kliima- ja energiaraamistikuga aastani 2030 on Euroopa Liidus ette valmistatud metsakasutuse reguleerimise arvestusreeglid. Praegu eelnõujärgus oleva dokumendi eesmärk on pidada arvestust selle üle, kuidas maa- ja metsakasutus mõjutab liikmesriigi CO² tasakaalu. Esialgu on välja käidud põhimõte, et riigi raiemaht ei tohiks ületada varasemat raiepraktikat ja -intensiivsust.
Eesti Erametsaliit koos teiste Euroopa metsandusorganisatsioonidega leiab, et selline arvestuspõhimõte oleks metsarikastele riikidele – nagu Eesti, Soome ja Rootsi – ülekohtune. Eriti rängalt kannataks Soome, kes importis oma metsade säästmiseks seni puitu Venemaalt, kuid nüüd – kui idakaubandus on raskendatud – peab oma metsa kasutamise eest Euroopa Liidule trahvi maksma.
Uue reegli järgi maksaksime trahvi
Perioodil 2000–2009 oli Eesti raiemaht keskmiselt 8,12 miljonit tm (tihumeetrit) aastas. Arvestades, et meie majandusmetsade juurdekasv on 14,1 miljonit tm aastas (2016), lubaks uued arvestusreeglid Eestil raiuda vaid 57% aastasest juurdekasvust. Referentstasemest üle raiudes muutuksime arvestusreegli järgi CO² emiteerijaks ja peaksime maksma trahvi.
Tekiks olukord, kus riigid, kes varasemal perioodil on vähem raiunud, saaksid karistada. Samas riigid, kes on raiunud rohkem, saavad olenemata metsa juurdekasvust karistamatult edasi raiuda. Senine säästva metsamajanduse põhimõte raiuda juurdekasvu piires enam ei kehtiks.
Lähimineviku märksõna on säästlik metsamajandus
Mets on taastuv ressurss ja metsamajandus oluline osa biomajandusest. Viimase 25 aastaga on metsapindala Euroopa Liidus suurenenud 10 miljoni hektari võrra, mis on võrdne kogu Saksamaa metsa pindalaga. Säästliku metsamajanduse tõestuseks on ka fakt, et kasvava metsa tagavara on sellel ajavahemikul tõusnud kolmandiku võrra.
Metsade roll kliimakujundajana väljendub kolmes aspektis: kasvav mets seob CO²-te; mets ja puidupõhised tooted talletavad süsinikku; puidupõhised tooted asendavad fossiilseid kütuseid ja teisi energiamahukaid materjale. Lisaks on metsade kasutamisel oluline roll tööhõive parandamisel ja maaelu arengus.
Praegune mudel on mõistlik
«Siseriiklikult on Eestil seljataga pikk diskussioon raiemahu ja juurdekasvu teemadel. EL eesistujana lasub meil nüüd ülesanne leida metsakasutuse arvestusreeglite seadmises kompromiss, mis sobiks kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele,» lausus Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link. «Kompromissi väljatöötamisel tuleks arvesse võtta erinevate liikmesriikide metsasusprotsenti – selle järgi võikski tulevikus välja arvestada lubatud raiekeofitsendi,» lisas ta.
Erametsaliidu juhatus on seisukohal, et siiani on juurdekasvul põhinev raiemudel väga hästi töötanud ning EL peaks otsuste langetamisel seda ka arvestama.