Teelehe mahl aitab haaval paraneda

Teelehe mahla ja seemneid kasutatakse mao- ja soolehaavandite ravimisel. Foto: Erik Prozes

Aastasadu on haavale verejooksu peatamiseks pandud suure teelehe lehti. Raviefekti saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht.

Peale verejooksu sulgemise saab seda mujalgi edukalt kasutada. Muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti võib panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse.

Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse mao- ja soolehaavandite ravimisel. Teelehega võib hõõruda sääskede ja mesilaste pistekohti. Toimeainetest on teelehtedes rikkalikult parkaineid, palju glükosiide (aukubiin), ränihappesooli, orgaanilisi happeid, C-vitamiini ja mineraalsooli. See on hea ravimtaim ka kuivatatult.

Teeleht (Plantago) on piklike tihedate õisikute (tähkade) ja enamasti juurmiste kodarikuna asetsevate lehtedega madalate rohttaimede perekond, mis on esindatud peaaegu 270 liigiga. Eestis on levinum põlluserval, teeveerel ja taluõuel kasvav suur teeleht (P. major), niidul on tavalised asukad keskmine (P. media) ja süstlehine teeleht (P. lanceolata). Mererannal kohtame sageli randteelehte (P. maritima).

Suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teerajal, õues, muru sees. Selle tunneb ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi. Levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi.

Keeruline kuivatada

Lehti võib korjata kogu suve jooksul enne taime õitsemist. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad, kuivavad aeglaselt ja tikuvad mustaks minema. Kõige parem on teelehti kuivatada õhukese kihina ja kiiresti, kusjuures temperatuur ei tohi tõusta üle 35 kraadi. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata, eriti kuivatamise alguses. Juba korjamise ajal tuleb lehtedega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad lehed mustaks.

Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad teena või keedisena kopsukatarri korral röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta 1 sl kuivatatud lehepuru klaasi keeva vee kohta, lasta 15 minutit seista. Tarvitada kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist. Lisaks ränihapetest tulenevale röga lahtistavale toimele aitab teeleht suurendada maomahla eritumist ja soodustab seedetegevust üldse. Teest saab abi kõhulahtisuse ja põiepõletiku korral.

Süstlehise teelehe lehed sisaldavad parkaineid, limaaineid ja ränihappeid. Rahvameditsiin kasutab leotist seespidiselt ülemiste hingamisteede vaevuste korral. Kogu taimest pigistatud mahla meega keetes saame köharavimi. Välispidiselt tarvitatakse lehti verejooksu sulgurina, mahl sobib haudunud kohtadele. Värske lehepuder ravib haavu.

Eksootilisemad teelehed

Vahemere maadest Indiani levinud üheaastane liik pihkane teeleht (P. afra) annab ravitoimega seemneid. Lisaks pihkase teelehe seemnetele on meie tervisepoodides müügil kõrbe-teelehe (P. ovata) ja liiv-teelehe (P. arenaria) seemned. Vees limastuvaid seemneid kasutatakse lahtistina, seemnejahu aga loodusliku tardainena tarretiste, kastmete ja suppide paksendamiseks, küpsetiste sisu ja struktuuri parandajana. Tarretise valmistamiseks piisab 1,5% jahu lisamisest tarretuvale massile. Teelehe paisunud seemned tekitavad täiskõhutunde pikaks ajaks, aga üleliia ei maksaks neid manustada, sest veega kokku puutudes suureneb seemnete mass peaaegu 20 korda.

RETSEPTID

Lihtne teelehe-aedviljasalat

Võta paar peotäit nooremaid teelehelehti, pese, nõruta ja lõigu need peenteks ribadeks. Riivi jämedalt paar porgandit ja lõigu peenteks ribadeks keskmine lavakurk. Sega kõik komponendid omavahel läbi, lisa 2 sl õli, veidi suhkrut, soola ja valget veiniäädikat (1–2 sl). Tõsta valmis salat tunniks külmikusse.

Teeleheborš

1 liiter lihapuljongit, 200 g valget peakapsast, 200 g teelehe lehti, 150 g punapeeti, 100–150 g kartuleid, 50 g hapukoort, 1 keskmine porgand, 1 keskmine sibul, 2 sl õli, ¼ klaasi punast veiniäädikat, 1 tl peenestatud kuivatatud raudrohuõisi, 1 tl kuivatatud aedpiparrohtu, maitseks soola ja suhkrut. Pane puljong keema, lisa jämedalt riivitud peet ja peenteks ribadeks lõigutud peakapsas ja tükeldatud kartulid. Riivi porgand jämedalt ja prae see koos tükeldatud sibulaga pannil läbi, lisa peenteks ribadeks lõigutud teelehed ja hauta veel 5 minutit. Lisa hautis supile, maitsesta soola ja suhkruga ning keeda veel mõni minut. Võta pott tulelt, sega juurde maitseürdid ja äädikas, lase kaane all 5–10 minutit seista ja serveeri koos hapukoorega.