Aiapidajate ja marjakasvatajate kogemus, kes kasvatavad musta ja punast sõstart, näitab, et tänavune aasta ei tule sõstrasaagi poolest eriti hea või tuleb natuke kehvem kui eelmised.
Jahe kevad pani sõstrasaagile põntsu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just vanemates aedades on tihti rohkesti sõstrapõõsaid ja paljud aiaomanikud ei korjagi kõiki marju ära, kuna neid huvitavad suuremad ja magusamad marjad. Siiski võib sel aastal sõstarde nõudlus aktiivsem tulla: mida on vähe, seda tahetakse rohkem.
Maa Elu uuris Eesti sõstrakasvatajatelt ja Polli aiandusuuringute keskuse teadlastelt, millist saaki on sel aastal oodata ning kas kevadel pikalt kestnud tormid ja öökülmad jõudsid õitsemise ajal sõstraid nõrgestada või on mõnes kohas ka paremat sõstrasaaki oodata.
Mitu tuttavat väikeaiapidajat Tallinna lähistelt Rae ja Kiili vallast teatas eelmisel nädalal, et nende koduaias on põõsastel üsna vähe musti sõstraid, kuigi õitsemise ajal tundus, tuleb paras saak, sest põõsad olid õisi täis. Ka punaseid sõstraid ei ole nii palju kui eelmisel aastal, marjakobarad on lühikesed ja hõredad. Kui maasikad on jäänud kohati kolm nädalat hiljemaks, siis ilmast tingitult hilineb ka sõstarde valmimine sel suvel peaaegu sama palju vähemalt külmemates Eesti nurkades. Lõuna-Eestis asuvad või eriti hoolsad marjakasvatajad võivad paremas olukorras olla.
Karukäpa talu ootab korjajaid juuli lõpus
Pärnumaa tuntud mustasõstrakasvataja, Karukäpa talu perenaine Reet Karukäpp ütleb, et kindlasti on musta sõstra saak palju väiksem kui möödunud aastal. „Meil, võib öelda, on lausa ikaldus. Põhjuseks pean jahedat (+2...4 kraadi) ilma ja väga tugevaid tuuli õitsemise ajal. Karta on, et marjad enne juuli lõppu ei valmi,” tunnistab Reet Karukäpp.
Päris sõstardeta suuremad kasvatajad siiski ei jää, sealhulgas Karukäpa talu, sest ilma kõrval sõltub saak hooldamisest, väetamisest ja marjasortidest. Kus nähakse suurt hoolt ja vaeva, on mõningane saak ikka tulemas.
Kellel endal musti sõstraid ei tule või soovib endale osta või korjata, on oodatud ühendust võtma Karukäpa taluga. „Nii palju, kui endale korjata soovijad tahavad, ikka leiab. Huvilistel tasub Karukäpa talule teada anda,” kutsub perenaine.
Saak tuleb keskpärane ja sõltub asukohast
Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur Asta-Virve Libek ütleb, et tema hinnangul tuleb tänavune sõstrasaak keskpärane. „Paikkonniti võib saak üsna erinev olla, olid ju õitsemisaegsed ilmad eri kohtades isesugused. Pollis ei olnud sõstra õitsemise ajal küll öökülmi, kuid ilm oli jahedavõitu, see ei soosinud sõstra tolmeldajate lendlust ja mõjutas kindlasti õite viljastumist,” lisab ta.
Millest sõstrasaak sõltub? Asta-Virve Libek rõhutab, et hea sõstrasaagi eeldus on õigete sortide valik. „Sortide saagipotentsiaal ja vastupidavus ebasoodsatele ilmastikuoludele on mitmesugune. Sõstra saagikust mõjutab kõige rohkem õitsemisaegne ilmastik.”
Saaki mõjutab ka eelnev aasta
Samas sõltub saagikus teadlase sõnul veel paljudest teguritest. „Saagikujunemine algab saagile eelneva aasta juulis-augustis õiealgmete diferentseerumisega. Õiealgmete arenguks on väga tarvilikud talvised miinustemperatuurid. Soojad talved võivad pärssida õiealgmete arengut. Tänavu on sõstrakobarad lühemad kui eelmisel aastal, mille üks põhjus võib olla eelmine suhteliselt soe talv. Hea saagi saamiseks on tähtis ka sõstrapõõsaste oskuslik lõikus, väetamine ja hooldamine.”