Lavendlilõhnaline juuli

Roosid ja lavendlid Tõstamaa mõisa ees. Lavendel peletab roosidest eemale lehetäid. Foto: Säde Lepik

Kui olete lavendli oma aias ilusasti kasvama saanud, siis proovige, kuidas annab seda kaunist lõhna-, ravim- ja maitsetaime peale imetlemise veel nautida ja kasutada.

Ehk on see ealine iseärasus, aga mulle meeldivad lavendlilõhn ning sinised ja lillakad-roosakad lavendlitoonid iga aastaga järjest rohkem. Tähklavendel kasvab mul väikese roosipeenra servas. Roosiõite ja lavendlitoonid sobivad hästi kokku, lavendlilõhn peaks peletama lehetäisid jt pahalasi ning pealegi saab lumeta külma peljates hilissügisel nii ülesmullatud roosidele kui ka lavendlitele kuuseoksad korraga peale laotada. Siis on lavendli igihaljaid poolpõõsakesed kaitstud varakevadise päikese eest.

Ligemale 40 lavendliliigist, mis looduslikult kasvavad Vahemere maades, Kanaari saartel, Madeiral, Assooridel jm, sobib üsna külmakindel tähklavendel (Lavandula angustifolia) meie kliimasse kõige paremini. Looduslikult kasvab see allosast puitunud varte, kitsaste hallikasroheliste lehtede ning siniste piklike ja tihedate tähkõisikutega liik Lõuna-Prantsusmaal jm mägedes umbes 1000 meetri kõrgusel.

Soovid tulenevad päritolust

Aias meeldib tähklavendlile päikesepaisteline tuulevaikne kasvukoht, kus muld on kerge, pigem lahja ja lubjarikas ning laseb hästi vett läbi. Näiteks kiviklibusel ja liivasel nõlvakul peaks lavendel end üsna koduselt tundma. Happelist mulda, üleväetamist, kõrget põhjaveeseisu ja liigniiskust lavendel ei talu. Liigniiskus on isegi ohtlikum kui talvekülmad, arvata on, et lavendli hukutavad pigem meie heitlikud talveilmad ja peenrale seisma jääv vesi kui külmad. Kuni –15° taime kindlasti ära ei võta, ohtlik võib olla üle –20° pakane. Sel puhul tasub taimedele lund juurde kuhjata või kui teeb lumeta külma, need kindlasti kuuseokste või muu kuiva ja õhku läbi laskva materjaliga katta. Umbse ja vettinud katte all saab lavendel kergesti hukka.

Aias võib lavendel ilusasti vastu pidada isegi kuni kümme aastat. Lavendel talub hästi pügamist ja sobib kääbushekikski, kuid taime lõikamissoovitused on natuke vastakad. Mitu allikat, näiteks Kaja Kure hiljuti ilmunud „Maalehe maitsetaimeraamat”, soovitab kevadist põhjalikku korrastuslõikust, see hoiab lavendlipuhmad ilusad, muidu võivad need laiali vajuda. Ja pärast õitsemist soovitatakse tähklavendlilt üldiselt õisikuvarred ära lõigata, siis ei lamandu taim talvekatte ja lume all.

Maastikukujundaja Helle Väärsi oma Lahemaa aias tähklavendlit aga ei kata ja pärast õitsemist tagasi ei lõika, lõhnakimpudesse võtab ta oksi siit-sealt valikuliselt, ühtegi puhmast ära nüsimata. Tema kasvatab põhiliiki ja laseb sellel isekülvist omatahtsi paljuneda. Õisikud jätab ta seega taimele alles, sest lavendliseeme tahab talvist läbikülmumist. Sobivas kohas edeneb tähklavendel ka nõnda väga hästi. Katsetage ise, kas on õigem õisikuid maha lõigata või isekülvi lootuses alles jätta. 

Tähklavendlil on palju kauneid sorte. Meie istikuäride valikus on nii vanu tuttvaid kui ka uuemaid sorte, mis erinevad kõrguse ja õite tooni poolest. Madalamatest sortidest sobivad hästi ääristaimedeks lillakassiniste õitega ’Hidcote’, ’Munstead’, ’Munstead Strain’ ja ’Thumbelina’, siniste õitega ’Dwarf Blue’, ’Blue Scent’, tumelilla ’Elegance Purple’. Umbes 40 cm kõrguseks kasvavad roosakate õitega sort ’Rosea’, kirgaste tumesiniste õitega ’Felice’, tumesinine ’Hidcote Blue’ ja sügavlilla ’Royal Purple’, lillakas on ka ’Gancetto’. Valged õied on sortidel ’Ellagance Ice’, ’Melissa’ ja ’Edelweiss’.

Liikidest on meil müügil olnud ka laialehise lavendli (L. latifolia) ja prantsuse lavendli (L. stoechas) taimi, mõlemad on tähklavendlist hoopis külmaõrnemad. Väga uhkete õisikutega prantsuse lavendlit meil õues püsikuna küll kasvatada ei saa, võib-olla sobib ta suvel potitaimena terrassile.

Lavendliliike saab paljundada seemnetega, sorte mais haljaspistikute ja augustis poolpuitunud varrepistikute ja lookvõrsikutega. Suuri puhmaid saate jagada. Taimi ette kasvatades külvake seeme juba märtsis.

Provance'i lavendlikarva põllud

Neil, kes on õigel ajal Prantsusmaale Provance'i sattunud, ei lähe sealsed lavendlipõllud meelest. Kuigi lavendel kasvab seal ka looduslikult, on künkad lavendlisiniseks muutnud ikka inimesed, kes kasvatavad lavendlit eeterliku õli pärast. Juuli lõpus niidetakse lavendel maha. Lavendliõli kvaliteet sõltub taime kasvukoha kõrgusest, mullast, kasvatatud liigist ja sordist, ilmastikust ja isegi põllu suunast. Mida kõrgemal asuvad põllud, seda väärtuslikumat õli sealt kogutud taimedelt destilleerides kätte saab. Liikidest on parfümeeriatööstuses eriti hinnas tähklavendel, sest selle õlis on kõige vähem kamprit. Madalamal kasvatatakse palju lavandiini (Lavandula x intermedia), mis on tähklavendli ja laialehise lavendli steriilne hübriid. Laialehise lavendli ja lavandiini õlid on tugevama lõhnaga ja robustsemad, neid kasutatakse palju hügieenitoodetes ja ka näiteks igasugustes peletusvahendites.

Lavendlifarmerite elu teeb keeruliseks närbumistõbi, mille tekitajat kannavad edasi lehetirdid. Varem rajati uus lavendliistandus iga kümne aasta tagant, nüüd tuleb seda teha juba nelja-viie aasta tagant. Et tirte eksitada, kasvatatakse lavendlit näiteks vaheldumisi nisuribadega või pritsitakse lavendlitaimi valge savi leotisega, sest halli taime põlgab tirt ära. Pestitsiididega lavendlipõlde pritsida ei tohi, sest siis hukkuksid mesilased. Lavendlimesi on samuti kuulus Prantsuse toode, küllap on paljud seda reisilt  kaasa toonud või seal näiteks lavendlimee jäätist söönud.

Abi igaks elujuhtumiks

Antiseptiliste omadustega lavendlist on ammust aega abi otsitud nii katku kui putukahammustuse korral. Lavendlil on põletikukuvastane, rahustav ja lõõgastav toime, aroomteraapias kasutatakse seda ka pea- ja lihasvalude vastu. Lavendlivannid (vette võib lisada nii kuivatatud taimi kui ka õli) aitavad kergete nahalõhede ja -põletuste korral. Unetu võiks padjale tilgutada pisut lavendliõli või teha kaisupadja, kus on lavendlit. Lahjendatud õli kompress leevendab verevalumit ja turset. Tugevama lõhnaga lavandiini ja laialehise lavendli õli toime on ergutavam, sellega on tõrjutud külmetushaigusi, kurguvalu, köha ja reumavalu. Lavendli vesitõmmis leevendab gaasidest tingitud kõhuvalu ja väljutab vett.

Mesilastele ja liblikatele lavendel meeldib, kuid paljudele pahalastele mõjub lavendlilõhn peletavalt. Lavendlikimpudega on tõrjutud kirpe, koisid, äädikakärbsed ja sääski. Mitu mõjusat mutipeletusvahendit (nt Detia sarja lõhnatõkke tekitamise kuulid ja Brosi peletuslahus, mida valatakse mutikäikudesse) on vänge lavendlilõhnaga.

Lavendliga sobib maitsestada küpsetisi, jooke, salateid, ühepajatoite, kalaroogi, uluki- ja lambaliha. Lavendli maitse on tugev, igaks juhuks alustage tema pruukimist ettevaatlikult. Retseptides võib näiteks rosmariini asendada lavendliga. Kasutage õiepungi ja noori lehti. Need on head näiteks koos tilli, pune, tüümiani, salvei ja basiilikuga.

Kuivatatud lavendli maitse on veidi pehme. Kuivatamiseks lõigake õisikuvarred ära siis, kui õisiku alumises osas on avanenud esimesed õied, kuid ülemised õied on veel nupus. Tehke seda ennelõunal, nii säilib eeterlik  õli paremini. Kuivatage õisikuid päikese eest varjatud õhurikkas ruumis ja väikeste kimpudena või õhukese kihina, kuivi lavendliõisi säilitage pimedas suletud anumas.

Kui raatsite, siis lisage lavendlit vanni- ja leilivette ning tehke lavendlist suvemälestuseks siirupit, suhkrustatud õisi vm. Siirupi jaoks võtke 2 sl lavendliõisi, 5 dl vett ja niisama palju peensuhkrut. Pistke potti, keetke, laske tõmmata, kurnake, pange pudelisse ja lisage jookidele. Uhke tordikaunistuse saate suhkrustatud lavendliõitest: kloppige munavalge lahti, kaste sellesse lavendliõied, siis pange nad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, raputage suhkruga üle ja laske õitel avatud uksega jahtuvas ahjus kuivada. Küpsetised teeb eriliseks lavendlisuhkur. Segage näiteks 250 g (tuhk)suhkru hulka 2 sl peeneks hakitud lavendliõisi, tampige segu natuke uhmris ja pange siis purki küpsetamist või magustoidutegu ootama.

Raamatust „Kingitused aiast” on võetud luksusliku kehakoorija retsept, mis sobib kandade jt kuiva nahaga kohtade hooldamiseks. Vaja on 150 g peensuhkrut, 50 g Demerara suhkrut, 15 g roosi õielehti ja 15 g kuivatatud lavendliõisi, 10 tilka roosiõli, 10 tilka lavendliõli, 120 ml magusmandli- või jojobaõli, 1 sl glütseriini. Segage kausis kokku suhkrud ja õied, lisage õlid ja glütseriin. Segage kõik hoolega läbi. Pange kehakoorija külma steriliseeritud purki.