„Automaatika, elektroonika ja mehhatroonika on mind lapsest saati köitnud ja meie perefirmana toimivas aiandis jõudsin koguda palju mõtteid,” kinnitab ta. Nassar võttis sõbra ideedest vedu ja asus juba samal õhtul vastava ala kirjandust uurima ning tekkivatele küsimustele internetist vastuseid otsima. „Kui Mirkole sobib hästi elektroonika ja tal on taimekasvatuses n-ö katsepolügon omast käest võtta, siis mind huvitab IT-pool,” ütleb võrkpalli kõrvale nüüdseks teisegi tegevusala leidnud mees. Eelmisel aastal jõudis tandem oma idee teostamisega nii kaugele, et otsustas osaleda konkursil „Ettevõtlik pärnakas”, kus nende esitatud projekt „Taimevalvur” pälvis esikoha. Kogunenud teadmiste, motivatsioonilaengu ja 3000eurose preemiarahaga asutasid nad TaMi Automatics OÜ, mille senisest arengust nad oma Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatoris asuvas väikefirmale igati sobivas tagasihoidlikus kontoris Maa Elule meelsasti ülevaate andsid. Praegu valmistuvad nad koos mõttekaaslastega TTÜ, Swedbanki ja Tehnopoli asutatud rahastu „Prototron” konkursi järgmiseks vooruks, kuhu pääses üle kolmesajast esitatud ideest nelikümmend. Rahastu eesmärk on toetada noori ettevõtjaid esimese töötava tootenäidise väljatöötamisel. „Meie ideeks on masinõppe põhimõttel töötav kastmisseade, mis kogub ja analüüsib taimekasvatusprotsessi andmeid ning jagab ja täiendab pidevalt juhiseid, kuidas tulemusi parandada,” selgitab Nassar.
Õiglase hinnaga automaatikat ei ole saada
„Praegu saadaolevad taimekasvatuse automatiseerimiseks mõeldud seadmed sobivad vaid suurtootjatele ja on sedavõrd kallid, et nendele kuluva raha tagasiteenimiseks kulub ebamõistlikult palju aega. Olen muude asjade kõrvalt tegelnud suurte automaatikat pakkuvate firmade toodete, näiteks kastmismasinate hooldusega ja näinud, et väikestele taimekasvatajatele ei pakuta sisuliselt midagi. Meie alustasimegi ülekastmise mõõtja prototüübist, mis sobib isegi päris väikesele kasvuhoonele: andur ja imbvoolik mulda ning töötab. Seda oleme edasi arendanud ja arendame ka praegu veel vastupidavamaks ja n-ö lollikindlamaks. Aega on võtnud, aga enne, kui ise päris rahul oleme, me tootmist ei alusta. Kiiret pole, kuigi taimekasvatajad uurivad juba praegu, millal müüma hakkame. Meiega on ühendust võtnud ka edasimüüjad, kes meie tegemistes potentsiaali näevad. Kui väikeses mahus kasvatajatele mõeldud tooted valmis saame, siis järgmine etapp on meie visioonides juba professionaalne aiandus, mille mahud võivad olla kui suured tahes. Ja veel kaugem siht on intelligentse kõrgtehnoloogilise disainkasvuhoone loomine, mis on nišitoode inimesele, kes tahab mugavust. Selleni jõudmiseks peame läbima päris palju vaheetappe,” kirjeldab Metsaoru ettevõtte tänast ja homset päeva. Nassar lisab, et kuna Eesti on ikkagi väikeriik, peab firma igal juhul sihtima rahvusvahelist turgu.