Isa oskuslik suunamine kasvatas pojast põllumehe

Carl Zibo valis pärast üheksandat klassi põllumehe tee teadlikult. Foto: Erakogu

Kolmanda klassi õpilasena ennast juba talumajapidamises toimetamas mäletav Carl Zibo valis pärast üheksandat klassi põllumehe tee teadlikult. Nüüd, mil kutsetunnistus taskus, loodab ta saada Eesti parimaks heinaseemnekasvatajaks.

„Unistama peab ja ikka suuremalt, et pürgimine selle poole tekitaks sellise mõnusa adrenaliinilaksu,” teab Väike-Maarja valla Liivaküla küla Ööpiku talu 20aastane noorperemees. Selle mõnusa adrenaliinilaksu tunde on temasse süstinud isa oma oskusliku suunamisega.

Nii mäletab Carl ennast juba kolmandast klassist saati toimetamas vanemate talus, kus siis veel loomi peeti. „Isa kõrval töötasin abilisena, söötsin, lüpsin ja vedasin sõnnikut. Kõike tegin, sest isa oskas innustada nii, et töö polnud mulle tüütav, vaid paras väljakutse,” lausub ta.

See, kuidas isa innustas poega oma jälgedes astuma, väärib noormehe sõnutsi vaid imetlust. Tänu sellele teadis Carl juba kaheksandas klassis, et pärast Kiltsi põhikooli lõpetamist läheb ta kutsekooli põllumeheks õppima.

Isa oli Carlist vorminud mitte lihtsalt põllul tööd tegeva mehe, kes tema ettevõttes Vao Ader OÜ seni sulasena tööd teeb, kuni ükskord on aeg ettevõte üle võtta. „Isa süstis minusse sedavõrd eneseusku ja innustas oma asja ajama, et juba kutsekoolis õppimise ajal lõin endale oma ettevõtte Ööpiku Agro OÜ,” täpsustab ta.

Carl jõudis oma ettevõtte loomiseni Järvamaa kutsehariduskeskuses kolmandal kursusel. Siis oli ta kindel, et soovib jätkata teraviljakasvatajana nagu isa. „Oma osaühingus sain hakata arendama oma suunda ja varakult tunda, mis tähendab olla ise oma ettevõtte peremees,” arutleb ta. Peale selle sai ta nii hakata taotlema PRIAst noortele talunikele antavaid toetusi.

Isa ja poeg tegutsevad samadel talumaadel ja sama tehnikaga, kuid piltlikult öeldes omas leivas. Ettevõtete omamine pole neid mitte tülli ajanud, vaid suurendanud hoopis nende võimsust. „Ajapikku oli meie kodutalus loomapidamine asendunud teraviljakasvatuse ja rohusöötade tootmisega ning nüüd teeme seda koos ja aina suurema hooga,” selgitab Carl Zibo.

Noorperemees otsib endale lisaks ka rendimaid. Ikka selleks, et oma osa laiendada ja piirkonnas kõik maad haritud oleksid.

Arenev turg on Zibo sõnutsi just rohusöötade müük, sest neid väikekarjapidajaid, kes eelistavad loomadele heina ja põhku osta, tuleb aina juurde. „Just sellised kitse-, lamba- ja hobusepidajad, kes eelistavad loomi karjatada ja rohusöötasid pigem ostavad. Või ei jagu neil mõlemaks maad, kuid meil on loomapidamisest karjamaid üle. Neile saamegi heina teha,” teatab ta.

Müügiks läheb hästi ka teraviljapõldudelt saadav nisu- ja odrapõhk.

„Talus loomade pidamise ajast on alles kõik söödatootmiseks vajalik tehnika ja on ainult tore, kui saame nendega midagi kasulikku teha,” lisab Carl. Et rohusöödakasvatus tõi eelmisel aastal tulu juba ka noorperemehele, kavatseb ta tänavu koguseid veelgi suurendada.

Kui teravilja ja rohusöötasid toodavad isa ja poeg koos, siis eraldi on Carl Zibol mõttes alustada heinaseemnete tootmist. Ta teab, et kodumaise heinaseemne järele on suur vajadus nii nende piirkonnas kui ka kogu Eestis üldse.

Noorperemees teab koolis õpitule toetudes, et seemneid ostetakse palju sisse, kuid need ei pruugi olla Eesti kliimas kõige sobivamad. Parem on kasvatada omaenda kliimas omaenda seemet, mis peab paremini vastu.

Carl soovitab noortel, kel selge siht silme ees, valida varakult oma tee ja minna julgelt seda mööda. Kui selleks on kindel amet, mida saab õppida pärast põhikooli lõppu ametikoolis, siis ei tasu noormehe arvates küll kolme aastat gümnaasiumile kulutada. Kõrgkoolis saab õppida ka pärast kutse omandamist, kuid siingi on Carlil oma seisukoht.

„Kõrghariduse tunnistusest rohkem vajan teadmisi, mida rakendada oma ettevõttes. Nii lähen õppima edasi, et saada kutsetunnistuse taseme neli kõrvale ka tase viis. Pean seda tähtsamaks,” selgitab ta.

Kutsetaset saab Zibo tõsta ka Järvamaa kutsehariduskeskuses. Viies tase annab peale süvendatud teadmiste põllumajandusest tarkusi ettevõtlusest ja põllumajandustootja kutse. „Kindlasti aitab viies tase kaasa minu ettevõtte arengule, sest näen tulevikus ennast suurema ettevõtte juhina kui ainult talus koos isaga tööd tegemas,” lausub ta.

Nii usub Carl, et kui praegu saavad nad koos 42aastase isaga 300 hektari harimisega ise hakkama, siis kümne aasta pärast on neil harida vähemalt 500 hektarit ja selle harimisel abiks kindlasti kaks-kolm töötajat. „Olen siis tunnustatud heinaseemnekasvataja, kes teeb ka rohusöötasid, sest nii riskialtil alal nagu põllumajandus peab lihtsalt mitu rauda tules olema. Ei saa vaid ühe suunaga tegelda,” arvab ta.

Samuti plaanib noorperemees uuendada tehnikaparki ja seda juba mõne aasta pärast. Kui praegu teevad isa ja poeg tööd suuresti veel Vene tehnikaga, siis loodab noorperemees Carl Zibo, et mõne aasta pärast on mitme asemel neist lääne masinad. „Nii palju kui võimalik ja seda mitte ainult toetusrahaga, vaid eesmärk on tõsta tootmisefektiivsust ka juba olemasolevatelt maadelt,” lausub ta.