Eesti aedades kasvavad juba ammu kultuurmustikad, -pohlad ja -jõhvikad, seega võiks istutada tavapäraste maasikate, sõstarde ja tikripõõsaste kõrvale omapärase nime ja välimusega sõstikut, maasikvaarikat, vamplit või pamplit.
Sõstik, vampel ja pampel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aianduskeskustes ja puukoolides pakutakse juba aastaid nende eri sorte, aga paljud pole nendest marjadest kunagi kuulnud, neid oma silmaga näinud ega maitsnud.
Osaühingu Kristiine Puukool tegevjuht Silvia Parktal ütleb, et neil on sel kevadel vähetuntud söödavate viljadega istikutest müügil kõik nimetatud: sõstik ehk karussõstar, vampel, pampel ja maasikvaarikas. Mida need marjad endast kujutavad ja kas neid võiks oma aeda istutada?
Põldmarja ehk põldmurakat, mida inglased väga palju söövad, teatakse Eestis hästi, sest seda kasvab meilgi looduslikult maa lääneosas ja saartel. Pamplid on aedmurakad, mis on põldmuraka sugulased, roosõieliste sugukonna muraka (Rubus) perekonna pärismuraka (Eubatus) alamperekonna kultuurliik.
Pamplid kasvavad kuni 1,5 m kõrguseks ja viljad on magusad, maitsvad, värvuselt mustjad. Pampleid leiab eraaedades juba üsna palju. Võrreldes põldmurakaga on pamplid suured ja võimsad, kuid suhteliselt külmakartlikud. Pampel eelistab päikesepaistelist ja tuulevaikset kohta. Kuna pampli juured ulatuvad väga sügavale, talub see vaarikast paremini kuivust. Marjad on vaarikaga võrreldes tugevamad nii maitselt kui ka vastupidavuselt.
Sõstik on mahedam kui sõstar
Karussõstra marjad on maitselt mahedamad kui mustad sõstrad ja pisut paksema kestaga. Marjad on sõstardest suuremad ja magusamad. Sõstik on jõudsa kasvuga, vähenõudlik, suhteliselt külma- ja haiguskindel põõsas. Kristiine Puukoolis on müügil sõstiku sort ‘Josta’, mille marjad on valminult mustad, keskmise suurusega. Viljad meenutavad karusmarja, kuid on maheda mustasõstramaitsega. Need on kasulikud marjad, sest sisaldavad C-vitamiini. ‘Josta’ põõsas võib kasvada kuni 1,8 m kõrguseks ning on külma- ja haiguskindel. Väliselt on sõstikus mõlemat: lehed meenutavad karusmarja lehti, aga on pisut suuremad. Sõstikut võib paljundada nagu musta sõstart.
Vampel sobib vaarikasõpradele
Vamplid on suured tumepunased, magusad, aromaatsed, maitsvad marjad. „Kes soovib aeda midagi uut, maitsvat ja huvitavat, siis vampel on suurepärane valik. Sobib külmutamiseks, keedise, mahla ja veini valmistamiseks,” loetleb Silvia Parktal. Välimuselt ja maitselt meenutavad rohkem vaarikat kui pamplit ja varred on kaetud peenikeste ogadega.
Kasutada võib ka nimetust vaarikpampel, sest tegemist on vaarika ja pampli ristandiga. Kasvukoht võib olla sama mis vaarikal. Vampel eelistab sooja kasvukohta, samuti tugesid. Esimestel talvedel on soovitatav vamplit katta. Kui pampli paljude sortide viljad on mustjad, täiesti põldmarja moodi, siis vamplil on need vaarikavärvi, magusad ja piklikud, kuni 5 cm pikkused.
Maasikas + vaarikas
Maasikvaarikas (Rubus illecebrosus) meenutab, nagu nimigi ütleb, osaliselt maasikat, osaliselt vaarikat. Parktal ütleb, et maasikvaarikal on suured valged dekoratiivsed õied ja augustis valmivad pilkupüüdvad säravpunased maitsvad viljad. „Maasikvaarika taimed levivad kiiresti juurevõsudega, nii et selle levikut on soovitatav piirata.”
Maasikvaarika põõsas kasvab üle poole meetri kõrguseks ja on üsna haiguskindel. Kui põõsas kasvab päikeselises kohas, siis saavad marjad kiiremini valmis.
Sordid, mida pakub Kristiine Puukool:
Karussõstar ehk sõstik – ‘Josta’
Vampel – ‘Tayberry’
Pampel – sordid ‘Loch Ness’ ja ‘Thornfree’