Äriidee andsid lapse esimesed püreed

Osaühingu Minna Sahver looja ja omanik Siret Elmi plaanib marmelaadi ka eksportima hakata. Foto: Kristina Traks

Minna Sahvri naturaalsed marmelaadid on terviseteadlike inimeste hulgas hinnatud kraam. Idee just sellist marmelaadi valmistada sai ettevõtte looja ja omanik Siret Elmi aga hoopiski beebipüreedest, mida oma lapsele andis.

Siret tunnistab nüüd, kui OÜ Minna Sahver on juba seitse aastat vana ja aina laieneb, et ega tal polnud plaanis ettevõtjaks hakata ja tegelikult oli ta oma eluga päris rahul. Seitse aastat tagasi jäi ta lapsehoolduspuhkusele Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist, kus töötas kantseleitöötaja-sekretärina. Paljud inimesed ei kannata dokumentidega töötamist silma otsaski, aga Siret naudib seda üliväga ning sellepärast oli tal kindel plaan pärast lapsega kodus olemist kooli tööle naasta.

Kooli büroosse ta mõni aeg hiljem tööle tagasi läkski, kuid juba kaks nädalat hiljem oli selge, et nii ei lähe mitte. „Pidin valima, kas jätkata koolis või panustada oma ettevõttesse, mis juba võttis tuure üles. Muidugi otsustasin ettevõtte kasuks ja tulin koolist ära,” räägib ta.

Mis siis vahepeal oli saanud? Kui Sireti laps jõudis lisatoidu andmise ikka ja hakkas püreesid saama, tekkis Siretil mõte, et midagi võiks ju nendest maitsvatest ja värvilistest püreedest teha. „See midagi võiks olla marmelaad, sest ilma värvaineteta naturaalset marmelaadi keegi ei teinud,” meenutab ta. Julgustasid ka kõik lähedased, kes samuti ettevõtjad: Sireti ema firma valmistab martsipanifiguure ja ekspordib neid juba 20 aastat Rootsi, Sireti vend peab sepikoda ja isa transpordifirmat. Õigupoolest on Siretki hariduselt väljaõppinud ettevõtja – ta on lõpetanud Mainori majanduskooli ärijuhtimise eriala ja õppinud Tallinna majanduskoolis rahandust ja krediiti.

Nõnda asutaski Siret 2010. aastal ettevõtte Minna Sahver. Nimi on pandud Sireti kalli vanaema auks, kellel ehtsa maavanaema kombel oli suur aed ja muidugi head-paremat täis sahver. „Firma nimi on vanaema auks ja ettevõtte logol on kasutusel tema käekiri,” selgitab Siret.

Katsetused

Koos emaga hakkas Siret katsetama marmelaaditegu. Selgus, et see pole üldse lihtne – väga kerge on kogu laar ära rikkuda, nii et segu ei tardu. „Grammipealt peab olema koostisainete vahekord õige, vaid siis asi õnnestub,” teab Siret nüüd.

Kõik tuli teha algusest peale oma kätega. Siret korjas ise püreede jaoks metsamarju, ise keetis need püreeks, valmistas marmelaadi ja muidugi tutvustas seda laatadel. Marmelaadi valmistati alguses Siret koduköögis ja jõudumööda käis ema abiks. „Üsna kiiresti hakkas paistma, et asjal on jumet. Juba esimesed müügid laatadel näitasid, et turul on nõudlus. Suuremat tuntust tõi saade „Sõida maale” ja siis hakati järjest minu marmelaade küsima,” jutustab ta.

Kogu Minna marmelaadides kasutatav marjatooraine on eestimaine. Tõsi, pärineb tavatootmisest, sest mahedana oleks Eesti oludes vaat et võimatu sellist toorainet kokku osta või siis läheks see üleliia kalliks. Ka praegu käib Siret mõningaid marju ise metsas korjamas. Näiteks metsmaasikaid. „Mul on üks salakoht,” naeratab ta. Sügisel on kavas minna Laulasmaale kibuvitsamarju varuma. Aiamarjad ostab ta kokku ümberkaudsetelt talunikelt.

Marmelaadide sortiment on tõeliselt värviline, eri maitseid on üle 20. Vahepeal oli rohkemgi, kuid Siret on tootmisse jätnud vaid need, mis tõepoolest edukad on. „Läbi aastate on hitt olnud metsmustikamarmelaad. See on hästi ilusa tumeda värviga. Minu enda lemmikmaitse on astelpaju – marjana on astelpaju päris vänge, kuid kommina just paras,” ütleb ta.

Värviliste marmelaadide hulgast leiab tõeliselt põnevaid maitseid. Selgub, et marmelaadi saab teha kadakamarjadest ja koguni nõgestest, köögiviljadest rääkimata. „Valmistame allhankena nõgesemarmelaadi ja marmelaadi kadakasiirupist. Väga huvitavad tooted ning tundub, et müük läheb täitsa hästi,” ütleb Siret.

Suuremasse tootmisesse

Minna marmelaadide tootmine käis alguses Sireti koduköögis, kuid õige pea hõivasid marmelaadikastid peaaegu kogu elamise. „Kui marmelaadikastid juba otsaga elutuppa jõudsid, siis oli selge – tuleb vaadata suuremate tootmisruumide järele. Valtu külas leidsin need tänu vennale, kes siin üle tee Puraviku sepikojas tegutseb. Tema teadis, et saadaval on tühjad ruumid, ja need sobisidki mulle,” räägib Siret. „Siin oli Vene ajal rooside kasvuhoone, hiljem tootmishoone, kus sees ainult tühjad seinad. Aga mulle passis see hästi – sain kõik oma käe järgi teha. Ruumid on väikese varuga, nii et saan tootmist laieneda.”

Sireti ettevõte laieneb koos tellimustega. „Mul on valmisolek toota kohe rohkem, kui kliendid seda soovivad. Kasvan koos tellimustega, aga mitte nii, et toodan laotäie marmelaadi huupi valmis ja siis hakkan vaatama, kuhu seda müüa,” selgitab ta oma põhimõtteid.

Augustis jõuab kohale masin, mis märgatavalt marmelaadi valmistamist kiirendab. Kui seni tehakse kõik käsitsi – segu läheb vormidesse käsitsi, võetakse sealt välja käsitsi ja pakitakse samuti käsitsi, siis edaspidi hakkab vormidesse valamine toimuma masina abil.

Marmelaadi valmistab Siret koos kahe abilisega. Muidugi on ta ise iga päev kohal ja teeb kõike, mida vaja. „Olen väga rahul sellega, et saan ise oma graafiku luua ega pea kaheksast viieni tööl käima. Kuigi mul on tööd ettevõtjana rohkem kui palgatöötajana, siis saan oma aega planeerida ise. Suvel on hästi mõnus see, et ei pea äratuskella peale ärkama, vaid tegutsen hommikul rahulikult ja omas rütmis. See on ka nagu puhkus,” nendib ta.

Paindlikult lubab ta toimetada ka oma töötajatel – nad ise valivad, millal etteantud töö ära teevad. Näiteks köögitööline on Siretil täielik hommikuinimene ja tema armastab mõnikord lausa kell viis tööle tulla. Pärastlõunal on juba tööpäev läbi, kui tal aga on vaja võtta vaba päev, siis teeb töö ette ära ja saabki päeva niimoodi vabaks. Samamoodi reguleerib ise oma tööaega pakkija. Sireti sõnul on tal töötajatega tohutult vedanud – nad on iseseisvad, kohusetundlikud ja usaldusväärsed ehk just sellised, nagu iga tööandja unistab.

Müük on tegevuse võti

Kuigi võib tunduda, et toode on sedavõrd hea, et müüb ennast ise, ei tohi sel tundel lasta end uinutada, teab Siret. Ta osaleb endiselt igal aastal mitmel laadal ja pakub aktiivselt oma kaupa. Eriti tähtis on laatadel laiema tuntuse püüdmine just alustava ettevõtte jaoks, kui tegemist on veel ostjatele tundmatu kaubaga.

Minna Sahvri marmelaadid on müügil üle Eesti, ettevõtte kõige suurem klient on Rimi keti talukaupade osakond Talu Toidab. Kas rahvas ei kurda, et maius on liiga kallis? „Mõnikord on olnud nurinat, aga kui nad saavad aru, kui palju on selle tootega vaeva nähtud, siis enamasti mõistetakse ka hinda. Eks kalliks teeb toote naturaalsus ja käsitsitöö,” selgitab Siret. Edaspidi on plaan katsuda marmelaadi eksportida ning praegu loob Siret edasimüüjatega kontakte.

Ettevõtjatöö kõrvalt aitab Siret Raplamaa mentorklubis teisi alustavaid ettevõtteid ja jagab meelsasti soovitusi, kuidas kiiremini oma ettevõtmisele hoog sisse saada. Ta leiab, et ettevõtjaks hakata on praegusel ajal väga lihtne, sest vastne ettevõtja saab palju moraalset tuge: koolitusi ja toetavaid organisatsioone on mitmeid. „Mina olen väga seda meelt, et tuleb ära kasutada kõik pakutavad toetused. Kui võimalused on olemas, oleks patt jätta need kasutamata. Jah, toetuste taotlemise bürokraatia hirmutab paljusid, kuid kui algusest peale rahulikult samm-sammult asi ette võtta, siis sellega saab hakkama igaüks.”

Marmelaad tehakse valmis kas või umbrohust

Marmelaadi saab isegi nõgesest ja maius on väga ilusat rohelist värvi. Nõgesemarmelaadi idee autor on OÜ Vagaaed, mis valmistab just nõgesest tooteid ja otsib nõgesele kasutusvaldkonda.

Ettevõtte juht ja omanik Margit Kirsipuu ütleb, et näeb nõgesetoodetel tohutut ekspordipotentsiaali, sest maailmas hinnatakse üha enam tervislikkust ning nõges on vitamiini- ja mineraalisisalduselt väga väekas taim. „Valmistame nõgesepulbrit, sest nii on võimalik taime kasutada aasta ringi. Pulbrit saab lisada paljudele toitudele – ka näiteks leivasse. Praegu teemegi koostööd Muhu Pagaritega, kes valmistavad nõgesepulbriga leiba, ning maiustuste osas Minna Sahvriga, kes toodab meile nõgesemarmelaadi,” räägib Kirsipuu. „Marmelaadi juures pelgasime, et on vast liiga kallis, kuid paistab, et läheb väga hästi müügiks – paljud otsivad alternatiivi tavamaiustustele ja välismaalastelegi tundub selline nii-öelda kiiksuga toode meeldivat.”

Kirsipuu selgitab, et nõgese häid omadusi pole vaja selgitada vanemale generatsioonile, nemad teavad neid nagunii. „Noorem rahvas aga kaldub rohkem taimetoitluse poole ja nendele on nõges suurepärane raua allikas. Oleme oma nõgesetooteid tutvustanud ka hiinlastele ja saanud ülimalt positiivse tagasiside – nemad fännavad kõike, mis on põhjamaine ja pärit puhtast loodusest. Meie nõgesed just sellised ongi,” lisab Kirsipuu. Nõgese kasutamine tundub siinmail veel võõravõitu, kuid näiteks Soomes kasvatatakse nõgeseid lausa spetsiaalsetel põldudel ning neid kasutatakse ravimitööstuses preparaatide valmistamisel, samuti toiduainetööstuses.