Ääremaa ettevõtja peab äraelamiseks leidma mitu tuluallikat

Korall A.H.T. peremees Ago Tähiste räägib, et suvel kaupa tellides jälgib ta hoolikalt ilmateadet. Kui on ilus ilm, on oht, et tellid liiga vähe. Kui on külm või kallab vihma, võib kaup kätte jääda. Foto: Toomas Šalda

Pärnumaal Häädemeestel ja Treimanis kaupluste pidamise, majutuse ja iluteenustega tegeleva osaühingu Korall A.H.T. peremees Ago Tähiste on nõus Maa Eluga kohtuma tingimusel, et artikkel ei kujuneks järjekordseks nutulauluks: Läti piiri äärsed kauplused kaovad kohe-kohe ära ja varsti nendesse enam kellelgi asja pole.

„Viimased paar aastat ei ole küll eriti rõõmustavad olnud, aga kuna tegutseme mitmel suunal, oleme seni hakkama saanud. Peame saama. Läti odavale alkoholile on Eesti meediakanalid piisavalt tasuta reklaami teinud, ehk aitab,” ütleb pärast sõjaväge kümme aastat liinibussi rooli keeranud ja 1992. aastal oma kodukandis ettevõtlusega algust teinud mees.

„Kui äriga alustasime, oli veidi üle kolmesaja elanikuga Treimanis neli toidupoodi,” meenutab ta. Pärast nelja tegutsemisaastat endise kalakombinaadi lähedal asunud poekeses osteti juba suurem maja päris Treimani südamesse, kus on tänagi korralik toidupood, majutus- ning Tähistete enda eluruumid. Kui varem renditi ühte ruumi Eesti Postile, siis nüüd pakutakse kaupluses postiteenuseid frantsiisi alusel.

„Ettevõtjaks olemise juures rõõmustab hea kollektiiv, töö laabumine ja väike kasum peab ka olema, et investeerida ja töötajatele suuremat palka maksta,” ütleb Tähiste. „Algusaastatel läks hästi, ega muidu poleks suurt maja osta saanud. Proua on Pärnust pärit, eks oleme ka selles suunas vaadanud, aga elupaigana ei tõmba linn mind üldse.”

Üheksakümnendate keskel proovis mees koos äripartneriga Häädemeestel hulgikaubandusega tegeleda. Koguni Lätist käidi, aga paari aasta pärast sai selgeks, et väiksemas kohas on mõistlikum ikkagi lihtsalt kauplust pidada.

Uusi ettevõtmisi lisandus Korall A.H.T. nimistusse ridamisi: paarkümmend aastat tagasi avati Häädemeestel ilusalong, kus majandab perenaine Hille, pikalt peeti muude tegemiste kõrvalt Dreimanni kõrtsi, üle kümne aasta tagasi asutati astelpajuistandus, kuue aasta eest hakati kodu ja poega samas hoones, millel nüüd nimeks Kalbuse maja, pakkuma majutusteenust ja eelnevale lisaks pakutakse suviti Lemme rannas puhkajatele sööke-jooke ja pesemisvõimalust. Kui üks äri läheb kehvemini, siis teise abil saadakse hakkama.

Ilm, asukoht ja alkohol

Vaata kust otsast tahes, mereäärses piirkonnas kaubanduse ja majutusega tegeleva ettevõtte edukus sõltub kõige rohkem ilmast. Jaheda ja märja suvega on kauplustes käive nadi ning majutuse poolel ööbijaid vähem. Sooja ja kuivaga on seevastu isegi kõik telkimiskohad hõivatud.

„Viimaste aastate suved pole paraku just kõige kaunimad olnud,” kostab Tähiste. „Kaupa tellides jälgime hoolikalt ilmateadet. Kui on ilus ilm, on oht, et tellid liiga vähe. Kui on külm või kallab vihma, võib kaup kätte jääda.”

Tänu Eesti ja Läti erinevale alkoholipoliitikale on piiriäärsete alade kaupmeestel pinnal püsida varasemast märksa keerulisem. „Meediakanalid vahepeal käisid ja küsisid mõõdutundetult, et millal me poe kinni paneme. Mina ei osanud vastata muud, kui et kõik oleneb tarbijaskonnast, aga kuna sellest räägiti nii palju, siis inimestel jäigi mulje, et varsti on uksel taba ees,” räägib Tähiste. „Ei tahaks selleni jõuda. Kohalikud olid päris mures, et kas nüüd nad peavadki iga tarviliku pisiasja pärast Lätti sõitma.”

Suvi kogub tuure

Veidi enam kui nädala pärast on jaanipäev ja see tähistab suvele rõhku panevate kaupmeeste jaoks kibekiire hooaja algust. Seal kandis on ilus liivarand, kaunis loodus ja palju suveüritusi. Kui vähegi ilma on, tuleb ka rahvast. Turiste käib nii Eestist kui ka välisriikidest. Üha enam on rattamatkajaid, Romantilise Rannatee projekt on hästi mõjunud.

„Kes korra käinud, broneerivad isegi juba järgmiseks suveks kohad ära. Aga see ei tähenda veel kindlustunnet – kui suvi on nigel, siis pahatihti broneeringud tühistatakse. Me pole ettemaksu nõudnud, sest mis siin sandi ilmaga ikka nii väga teha on,” nendib mees. „Siin on metsa- ja rabaradu, lindusid käiakse vaatlemas, aga kõike on meeldivam teha ilusa ilmaga. Linnas on äraütlemisi kindlasti vähem, sest tegevust ja vaatamisväärsusi on rohkem.”

Tegelikult on omaette vaatamisväärsus juba Kalbuse maja hoovist ning eriti teise korruse akendest ja rõdult avanev vaade otse paarisaja meetri kaugusele jäävale merele ja ümbritsevale loodusele. Maja ja ranna vahel on turistide käsutuses grillimaja, telkimisplats.

„Sageli tullakse ning lihtsalt otsitakse rahu ja vaikust, mõni võtab puude varjus päikesevanne. Aga eks ole ka energilisemat kaadrit,” ei tee Tähiste saladust ka eestlaste peopidamiskommete osas. „Meie juurde tulijad on enamasti rahulikud loodusenautijad, Lemmes ja Krapis on kärtsu ja mürtsu rohkem.”