Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi
Saada vihje

Maasikahooaja algus venib

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui mullu sai kodumaist maasikat juba jaanipäeval lahedalt osta, siis praegu maasikad alles õitsevad ja suurem saak valmib alles juuli alguses.
Kui mullu sai kodumaist maasikat juba jaanipäeval lahedalt osta, siis praegu maasikad alles õitsevad ja suurem saak valmib alles juuli alguses. Foto: Mailiis Ollino

Maa Elu küsis Eesti maasikakasvatajatelt, kui palju jäävad sel aastal marjad eelmise aastaga võrreldes hiljaks ja millist saaki on kehva ja külma kevade järel oodata.

Maasikakasvatajad viskavad nalja, et kõige paremad tingimused maasikate jaoks olid sel talvel Pandivere kõrgustikul, kus oli lund, aga on ka probleem – seal ei kasvatata maasikaid.

Põhiosa Eesti maasikatest tuleb Tartumaa ja Lõuna-Eesti suurtelt maasikakasvatajatelt, kes pole selle aasta ilmadega sugugi rahul. Suures osas Eestis oli lumevaene kõle talv, millele järgnes külm, tormine ja pikk kevad jätkuvate öökülmadega, mis maasikataimedele üldse ei meeldi. Kui kaetud aladel mõjutab ilm vähem, siis avamaa maasikate saak laseb oodata. Eelmisel aastal oli Eesti maasikat suurtes kogustes juba jaanipäeva ajal müügil.

Tartumaa suur maasikakasvataja, OÜ Kindel Käsi (eestimaasikas.ee) juht Valdis Kaskema ütleb, et lootust avamaalt suuremat saaki saada on alles juuli algul. „Kui esimesed õied tulid juuni alguses, võib küll öelda, et arvestada saab juuli esimese nädalaga. Teine asi on selle maasikaga, mis tuleb tunnelist ja katteloori alt. Sealt tuleb muidugi varem,” selgitab Valdis Kaskema.

Kui juuni peaks nüüd edasi keskmisest soojem tulema, võib saak nädal varem valmida, kui aga kogu juuni jääb jahedaks, võib saak veel nädala võrra venida.

Samuti pole loota rikkalikku saaki. „See aasta jääb kindlasti heast saagist kaugele. Talvekahjustused on suured ja praegusel õitsemisajal on jahedad ööd, vihmavalingud, tormid. See on väga raske taimele kasvamiseks. Mingeid suuri saake siit sellel aastal küll ei tule,” usub Valdis Kaskema. „Meil siit Lõuna-Eestist ja Tartu ümbrusest tuleb põhiline maasikate hulk ja kuna ilmad pole olnud soodsad, siis saak jääb umbes pool sellest, mida võiks muidu soovida.”

OÜ Kindel Käsi maasikapõldudel kasvab peamiselt sort ‘Sonata’, mis talub transporti, on efektiivne kasvatada ja korjata. „Ühesõnaga, ideaalne sort kaubaketimüügiks,” märgib Kaskema. „Teine sort, mida kasvatame, on ‘Asia’. See on hea lauamari, kasvatame karpi panemiseks, sobib hästi poekettidele ja saab ka kaugema maa taha viia, säilib hästi ja välimus on ilus, kutsub ostma.”

Teine Lõuna-Eesti maasikakasvataja, Tartumaal asuva Laari talu OÜ juhatuse liige Kadri Nebokat ütleb, et nemadki ei oota veel saaki. Nende põhisort on ‘Polka’ (vt www.facebook.com/LaariTaluMaasikad).

„Ilmselt märkas enamik inimesi, et kevad algas hiljem ja ööpäeva keskmine temperatuur püsis pikalt madal. Sellest lähtudes prognoosin maasikasaagi algust juuni viimasele nädalale. See on tavapärasest poolteist nädalat hiljem,” lisab Nebokat.

Laari talu nõustub Valdis Kaskemaga, et selle aasta maasikasaak tõotab tulla keskpärane või isegi väike. „Kuna sügis oli lühike, siis ei jõudnud taim end korralikult ette valmistada. Samuti pole kevad olnud soodne. Taim sai külmal kevadel kasvama hakata umbes kaks nädalat hiljem ja seetõttu jääb saakki poolteist kuni kaks nädalat hilisemaks. Samuti pole taim suutnud saavutada täit kasvufaasi, kuid juba on õied küljes. Sellest lähtudes julgen öelda, et saak tuleb pigem keskmine või väiksem,” räägib Nebokat.

Harjumaa tuntud maasikakasvataja, Rabakivi talu (www.tabasalumaasikad.ee) peremees Tiit Kaareste ütleb, et neilgi ei alga suurem müügihooaeg tõenäoliselt enne juuli algust.

Saagi osas ei saa veel lõplikku hinnangut anda, aga Tiit Kaareste arvab, et see tuleb mõõdukas. „Pigem keskmine, sest aprilli lõpu ja mai alguse pikalt kestnud igaöised suhteliselt tugevad öökülmad võisid juba kasvu alustanud taimi nõrgestada,” lisab ta.

Tagasi üles