P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maailma kõrgeima männi järglased said kasvukohale

Aino Aaspõllu
, dendroloog
Maailma kõrgeima männi järglased said kasvukohale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põlvamaal Veriora vallas Ootsipalu orus kasvav Eesti kõrgeim mänd on teadaolevalt kõrgeim hariliku männi ehk Pinus sylvestris’e esindaja kogu maailmas. Pilt on illustreeriv.
Põlvamaal Veriora vallas Ootsipalu orus kasvav Eesti kõrgeim mänd on teadaolevalt kõrgeim hariliku männi ehk Pinus sylvestris’e esindaja kogu maailmas. Pilt on illustreeriv. Foto: Madle Timm

Sel nädalal said Põlvamaal Nohipalos mulda männiistikud, millest osa on kasvatatud maailma teadaolevalt kõrgeima männi seemnetest.

Tegu on RMK ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) hariliku männi selektsiooniprogrammiga, mille eesmärk on valida parimate kasvuomadustega männipuud. Ikka selleks, et tulevikus saaksid meie metsaomanikud panna kasvama võimalikult väärt puud, mis neile veel kaugemas tulevikus palju kasu tooksid.

„Istutasime eriti vägevate mändide järglasi, et saada tulevikus senisest produktiivsemad metsad,” ütles EMÜ metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.

Lisaks juba nimetatud Ootsipalu oru hiiglase seemnetele said Nohipalos mulda ka näiteks ligi 400aastase ja 3,4meetrise ümbermõõduga Järvselja Kuningamänni seemnetest kasvatatud istikud. Kokku on programmi raames seitsme aasta jooksul nelja Eesti paika istutatud ligi 50 000 mändi, mille seast valitakse järgnevatel aastatel parimad kloonid hariliku männi seemlate rajamiseks.

Eesmärk on teada saada, millised hariliku männi järglastest kannavad kõige selgemalt edasi parimaid kasvuomadusi. Katsekultuuride tulemuste alusel tehakse uus valik ja parimate puude järglastest rajatakse uued seemlad.

Plusspuud valiti keskealistes ja valmivates männipuistutes ning need puud eristusid teistest kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest. Plusspuude otsa ronisid kogenud arboristid, kes siis sealt käbisid ja pookoksi varusid.

Selliselt rajatud tulevikumetsale pannakse ootus, et puistud on 10–15 protsenti tootlikumad kui praegused hariliku männi puistud. Kas supermännid annavad ka superjärglasi, saab hinnata 15 aasta pärast. (ME)

Märksõnad
Tagasi üles