Mehhiko pisikurk (Melothria scabra) pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Kuulub see nagu meile tuttav kurkki kõrvitsaliste sugukonda. Huvitavaks teeb selle taime, et see annab võrsetel kurgilaadseid vilju ja maa sees kasvatab bataadisarnaseid mugulaid.
Arvatakse, et tegemist on indiaanlaste vana kultuurtaimega, mida kohalikus kõnepruugis kutsutakse ka väikeseks arbuusiks – sandita. Tõepoolest, nimetus on igati õigustud. Sisu on värvuselt küll sarnane kurgiga, aga maitselt meeldivalt hapukas.
Inglise keeles tuntakse Mehhiko pisikurki hiirmelonina – mouse melon. Pisikurke leidub looduses eri andmetel 35 (80) liigi ümber, mis on levinud üle maakera kõikidel troopilistel aladel.
Üheaastane taim on hea ronija ja katab kiiresti kuni kolme meetri kõrguse aiavõre, pakkudes meeldivat varju ja üllatuslikke vilju, seda eriti lastele. Lehed sarnanevad paljus hariliku kurgi lehtedega, olles nendest ainult väiksemad ja paiknevad tihedamalt. Lehed on vormilt kolmnurksed, terava tipuga, kergelt karedad. Õied väikesed, lehtritaolised, emasõied asetsevad ühekaupa ja isasõied kobaras lehekaenlas.
Mehhiko pisikurgi ehk hiirmeloni viljad kasvavad nelja sentimeetri pikkuseks ja nende läbimõõt on kaks sentimeetrit. Taim on väga saagikas ja igas lehekaenlas võib leida väikese kurgikese. Viljad on kaetud õhukese meeldivalt krõmpsuva koorega. Vilja sisu on valkjasroheline, meeldivalt hapuka maitsega. Viljad on maitsvamad noorena.
Köitraod haakuvad kergesti erinevate tugede külge. Peale selle moodustab taim palju külgharusid ja annab juurevõsu. Taime ereroheline värvus püsib sügiseste öökülmade saabumiseni. Kuid peale viljade kasvatavad hiirmelonid septembriks-oktoobriks mulda kartulist väiksemad söödavad mugulad, mis maitselt meenutavad segu redisest ja kurgist, olles sobiv toorsalatimaterjal. Mugulad tulebki kiiresti toiduks tarvitada, sest nende säilivus ei ole pikk. Ühelt taimelt võib saada kuni viis kilo vilju ja kilo maitsvaid mugulaid, mis kujult meenutavad maguskartulit ehk bataati.
Kasvatamine
Agrotehnika sarnaneb meie tingimustes avamaakurgi omaga. Seemned külvata katmikalale kolme-neljakaupa 8–10sentimeetrise läbimõõduga ja kasvusubstraadiga täidetud pottidesse, hiljem jätta kasvama kaks tugevamat taime. Ettekülv teha 4–6 nädalat enne kasvukohale istutamist. Kuna seemned on hästi väikesed, siis vajutada need kergelt pinnasesse ja katta vermikuliidiga. 25–27 kraadi juures idanevad seemned juba 3–4 päevaga. 3–4 lehe faasis anda täiendavalt kompleksväetist. Kasvukohale istutada pärast öökülmade möödumist või siis kasutada algul katteks katteloori. Avamaale teha külv pärast külmasid.
Sobivam mullahappesus on 6,5–7,5 ja kasvutemperatuur 16–21 kraadi. Avamaal eelistab kerget ja viljakat mulda, aga ei talu hästi pinnase liigset kobestamist, sest juurestik on küllalt pindmine. Seega oleks soovitatav kasvukoha ümbrus multšida. Meeldib soe ja päikeseline kasvukoht ning rohke kastmine. Kiiresti hakkab kasvama juba nädal pärast kasvukohale istutamist. Lopsaka lehestiku saavutamiseks kasta esimeste õite moodustamise ajal lahjendatud virtsa või kääritatud lahjendatud kõrvenõgeseleotisega ja anda täiendavalt veidi kaalium-fosforväetist.
Lisaks vertikaalhaljastusele sobivad need hästi konteineritesse ja amplitesse, aga ka kaldpindade katteks, sest tihe lehestik ei lase umbrohtudel võimust võtta. Üks eeliseid teiste kõrvitsaliste ees on vastupidavus haigustele ja kahjuritele.
Hiirmelon toidus
Hiirmeloneid võib kasutada toitudes ja salatites samamoodi nagu kurki. Samas on see kurgist toitvam ja üsna valgurikas. Oma väiksuse ja kauniduse tõttu lisab kõikidele salatitele üllatusmomendi. Sobib nii soolastesse kui ka magusatesse salatitesse. Salatitele võib need panna pikuti või põigiti pooleks lõigatuna, nii säilitavad melonid oma peibutava olemuse ja pole midagi, kui mõni pisem tegelane ka tervelt salatisse poetada. Marineeritult on sobivamad maitseained koriander ja sinepiseemned. Hiirmeloneid võib hapendada, eriti koos väikeste tomatitega.
RETSEPTID
Hiirmelonisalat ploomtomatitega
150–200 g ploomtomateid, 150–200 g hiirmelonit, 3–4 lehtsalatilehte, 1 kuhjas sl värskelt peenestatud tilli, 1 sl veiniäädikat, 1–2 sl külmpressitud taimeõli, 1 tl suhkrut ja maitseks veidi soola. Pese melonid ja tomatid, lõika need risti pooleks. Lõigu või rebi salatilehed väiksemaks. Sega kõik komponendid kergelt läbi ja tõsta valmis salat pooleks tunniks külmkappi.
Hiirmelonisalat lillkapsaga
Üks keskmine lillkapsas, 200 g hiirmelonit, 2 kuhjas sl värsket tilli, 1/2 klaasi hapukoort või maitsestamata jogurtit, 1 sl õli, maitseks veidi suhkrut ja soola. Puhasta lillkapsas ja jaga väiksemateks mõnesentimeetrise läbimõõduga õisikuteks. Järelejäänud õisikukonts lõigu peeneks ribaks või riivi jämedalt. Pese hiirmelonid puhtaks ja lõigu pikuti või põigiti pooleks. Nüüd sega kõik komponendid kokku ja tõsta salat tunniks külmkappi. Seejärel sega veel kord korralikult läbi ja serveeri.
Hiirmeloni-kiivisalat
Võta 2 klaasi hiirmeloneid, 3–4 kiivit, 1/2 mugulfenkolit, 1 laim, 2 sl suhkrut ja 1 sl külmpressitud taimeõli. Pese ja lõigu hiirmelonid pikuti pooleks. Koori kiivid, lõika pikuti pooleks ja seejärel peeneks viiluks. Lõigu mugulfenkol peeneks ribaks, loputa kergelt üle ning nõruta. Taimeõli hulka sega laimimahl ja suhkur. Nüüd sega kõik komponendid läbi ja tõsta salat pooleks tunniks külmkappi.
Marineeritud hiirmelonid
Võta neli pooleliitrist hermeetilise kaanega suletavat purki ja täida need hiirmelonitega. Vala nüüd hiirmelonid väiksemasse ämbrisse, sega need peeneks uhmerdatud lauasoolaga läbi (3–4 kuhjas sl) ja aseta 24 tunniks jahedamasse ruumi seisma. Seejärel pese kurgid üle ja lao purkidesse. Igasse purki riputa kurkide vahele 1 kuhjas sl sinepiseemneid ja 1 sl koriandriseemneid. Peale vala jahutatud marinaad ja sulge purgid õhukindlalt. Marinaadi valmistamiseks aja 0,6 liitrit vett keema, lisa 2 kuhjas sl suhkrut, lase jahtuda toatemperatuurini ja sega juurde 2 klaasi valget veiniäädikat. Tõsta hoidis jahedasse. Nädala pärast on hoidis söömiseks valmis.