Taas on käes helkivate ööpilvede hooaeg

Foto: Mailiis Ollino

Valgete ööde ajal on küll kehvad lood virmaliste nägemisega, kuid selle asemel võib näha üht teist imelist loodusnähtust – helkivaid ööpilvi ehk polaarmesosfääripilvi. Või nagu huvilised hellitlevalt ütlevad, polaarmesokateks (või lihtsalt mesokateks) kutsutud sädelevaid pilvi.

Euroopas nähti hooaja esimesi helkivaid ööpilvi 26. mai öösel Taanis, ja Eestis juba 27. mai öösel. Praeguseks ongi alanud nende imeliste pilvede hooaeg – seetõttu tutvustan neid.

Helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad (väga harva ka kollakad, kui need on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved. Seevastu „tõelised“ kiudpilved on põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad, sest jäävad troposfääris Maa varju. Helkivad ööpilved on kõrgeimad Maa atmosfääris tekkivad pilved: nende tavaline tekke- ja asukoht on 75–90 km Maa pinnast, keskmiselt aga 80 km kõrgusel.

Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb väga madalale: vähemalt -120 °C, kuid vahel isegi -140 °C-st madalamale. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise.

Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on 6...12°, teatud juhtudel kuni 18° allpool horisonti. Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged helendavad triibud ja kogumid; helkivate ööpilvede sinakus tuleneb pilvi moodustavate jääkristallide väiksusest, mistõttu tooni annab juba molekulaarne hajumine. Pilvede äärmise hõreduse tõttu paistavad heledamad tähed neist läbi.

Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid selle kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad. Seetõttu on parimad võimalused polaarmesosfääripilvi näha valgete ööde perioodil ehk Eestis maist augustini. Kõige paremini tulevad pilved esile umbes 60. (põhja)laiuskraadil.

Kahjuks ei saa helkivaid ööpilvi kuigi suure kindlusega prognoosida, sest selleks tuleks koostada prognoos mesosfääri kohta, kuid viimase kohta on sellise ülesande lahendamiseks vajalikke andmeid liiga vähe. Vaatlused näitavad siiski, et suurema tõenäosusega võib helkivaid ööpilvi näha siis, kui jäädakse polaarfrondi tagalasse, kus on soodsad tingimused polaarse õhumassi sissetungiks. Tõepoolest, võimsaimad vaatemängud ongi just jaheda või keskmiselt sooja, mitte aga kuuma õhumassi korral, sest siis jäädakse polaarfrondi tagalasse, mis üldiselt vastab Rossby ehk planetaarsete lainete jahtumisfaasile.

Veel on võimalus nende ilmumist aimata nn signaali abil, mida saab jälgida spetsiaalsel veebilehel https://www.iap-kborn.de/forschung/abteilung-radarsondierungen/aktuelle-radarmessungen/oswin-mesosphaere/:  seal on antud peegelduse graafik, ühikud detsibellides (75-st 110ni). Mida intensiivsem on kaja (signaal), seda rohkem on mesosfääris laetud jää osakesi ja seda suurem tõenäosus on näha helkivaid ööpilvi. Seega mida intensiivsem kaja või signaal, seda suuremad võimalused. Kahjuks ei ole kumbki meetod väga suure usaldusväärsusega: 2010. a võis helkivaid korduvalt näha tugevate kuumalainetega, ja on mitmeid näiteid, mil signaali pole, aga helkivad ööpilved on väga võimsad olnud, näiteks 23.06.2016 öösel

Alates 19. maist on vähemalt mõnes ilmajaamas ööpäeva keskmine õhutemperatuur vastanud kokkuleppelisele suve kriteeriumile ehk püsinud enamikel päevadel 13 °C või sellest kõrgem. Klimaatilist suve algust siiski ilmselt veel „välja kuulutada“ ei saa, sest juuni algab külma ilmaga: õhutemperatuur ei pruugi isegi päikeselise ilmaga tõusta 15 kraadini, selge öö korral on suur öökülmaoht. Selline jahe või isegi külm, aeg-ajalt sajuhoogudega ilm võib püsida isegi nädal aega. Hea uudis on see, et mai lõpu vihmasajud on tuleohu Eesti metsades enam-vähem kustutanud.