Varasuvel korja kaselehti

Kask võib olla allergeen. Foto: Lauri Kulpsoo

Praegu on leheaeg, mil roheline vägi meie ümber on kõige võimsam. See roheline energia kosutab kõige paremini meie südant ja hinge. Seepärast tunnemegi ennast pärast jalutuskäiku metsas või niidul puhanuna ja kergelt.

Looduse roheline energia oleks justkui pununud meie ümber kaitsva võrgu ja tasakaalustanud meie mässavad tunded. Muutume rahulikumaks ja tunneme ennast laetuna. Rohelistes taimelehtedes olev klorofüll ehk „roheline veri” toidab aga keha ja võtab maha pinged.

Kask aitab

Kask oma valgete helgete tüvedega ja lõhnavate ereroheliste lehtedega muudab inimesed tundlikuks. See vabastab hirmust ja kõhklusest, muretsemisest, peletab minema õudusunenäod.

Kask ravimtaimena on põletikuvastane, higile ajav, valu vaigistav, verd puhastav ja antibakteriaalne.

Kogu kase pungi, noori lehti, mahla ja käsna. Laota õhukese kihina kuiva hämarasse kohta kuivama. Mahla tasub juua värskelt ja säilitada/hapendada säilitusnõus, lisades näiteks kolmeliitrisele purgile kümmekond rosinat.

On vaimustav varasuvel korjata kaselehti. Juba korjamine ise on tervendav, sest kase eeterlikud õlid mõjuvad meie hingamisteedele ja teevad meeled tundlikuks. Kaski tuuakse tuppa suvistepühadeks, kus see puhastab ruumi raskest energiast ja laeb selle uuesti värskete aroomidega.

Kui sul on palavik, tee kaselehe ja -pungade teed: pane 1 tl pungi ja lehti 1 tassi kuuma vee sisse, hoia 15 minutit ja joo.

Naha tervendamiseks joo kasepungateed: pane 1 tl pungi ja lehti 1 tassi kuuma vee sisse, hoia 15 min ja joo.

Kasepungatee aitab samuti palavikku langetada.

Korja värsked kaselehed pange ja hoia tunnike. Pista jalad pange lehtede vahele, tunned, et need on kuumaks läinud. Tee selliseid „vanne” lihasevalude korral.

Saunas vihtle kasevihaga, see mõjub nahale ja hingamisteedele väga hästi.

Põdrakanep rahustab

Põdrakanep on roosade õitega mitmeaastane rohttaim, mis õitseb juunist augustini. See taim kasvab raiesmikel, hõredas metsas, varemetes ja põlendikel, metsaservas. Korjata tuleks enne õitsemist võrseid ning õitsemise ajal lehti ja õisi.

Põdrakanep on põletikuvastane, krambivastane, uinutav, rahustav. Sisaldab tanniine, flavonoide ja peaaegu kogu komplekti inimesele vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.

Kevadisel ajal saab korjata põdrakanepivõrseid ja kasutada neid toiduks. See on tõeliselt hõrk maiuspala. Neid võib kasutada nagu sparglit, hautades neid õrnalt võis või teha salatit. Samuti võib võrseid hapendada nagu kapsast. Nii saad endale pikaks ajaks suurepärase suupiste, mis mõjub väga hästi seedimisele ning puhastab ja kaitseb hästi soolestikku.

Põdrakanepit annab ka fermenteerida. Selleks pane korjatud lehed ööseks sügavkülma, hommikul aga võta välja ja pane kokkusurutuna pütti. Hoia nii kolm päeva toasoojuses, kuni hakkab tulema hapukat lõhna. Siis võta välja ja laota kuivama. Kuivades lähevad lehed pruunikaks ja aromaatseks. Selline tee on mõnusalt hapuka maitsega ja sarnaneb maitselt ja mõjult rohelise teega. Toimib väga hästi seedimisele ja immuunsüsteemile.

Kui sul on kõht lahti või valutab, tee põdrakanepiteed: pane 1 tl põdrakanepi õisi ja lehti ühe tassi kuuma vee sisse. Hoia 10 minutit ja joo.

Kui sul on kurk haige või angiin, kurista põdrakanepitõmmisega kurku: pane 1 spl põdrakanepit tassi kuuma vee sisse. Hoia 15 minutit, kurna ja kurista päeva jooksul mitu korda.

Joo põdrakanepiteed, kui sul on krooniline peavalu, mis on tulnud pingelangusest.

Mehed saavad kasutada põdrakanepit eesnäärmevaevuste vastu ja potentsi hoidmiseks. Räägitakse, et ka isased põdrad söövad hea meelega põdrakanepit.

Venelased kutsuvad seda taime ivaniteeks. Siberis valmistatakse teed nii: põdrakanepilehed korjatakse siis, kui esimene külm on neist üle käinud. Need kuivatatakse ja tehakse pulbriks. Seda pulbrit keedetakse piima sees.