Piimatootja vaatab tulevikku lootusrikkalt

ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa sõnul annab piimatootmine kaks kolmandikku ettevõtte käibest. Foto: Kristina Traks

Piimatoodete hinnad maailmaturul näitavad juba mõnda aega tõususuunda ja see tähendab, et ka Eesti põllumeeste jaoks on mõni aasta kestnud madalseis läbi.

„Mõnede toodete hind on jõudnud lausa selle aasta kõrgeimale tasemele ning usume, et suvehinnad ei lange,” ütleb ASi Metsaküla Piim juhataja Jaan Metsamaa.

Jutt ei käi muidugi piimapaki hinnast Prismas või Selveris, vaid hindadest, millega piimatooteid kaubeldakse maailma turgudel ehk eri oksjonitel. Seal toimuv puudutab aga meie põllumehi otseselt. Metsamaa sõnul oli piima keskmine kokkuostuhind aastatel 2015–2016 ilma käibemaksuta 230 eurot tonn, kuid selle aasta keskmise hinna prognoos on juba 300 eurot tonnilt. „Meie väikesele ettevõttele tähendab see hinnatõus 350 000 eurot lisaraha, mis on küllalt palju, et olla optimistlik,” lisab Metsamaa.

Ta selgitab, et sellise hinna juures on juba võimalik investeerida. Seda on ettevõttes kogu aeg tehtud, sest teisiti lihtsalt ei saa – ikka on vaja osta masinaid või midagi ehitada. Praegugi käib silohoidlate ehitus ja edaspidi ehitatakse juurde üks laut, et laiendada veisekasvatust. „Muutmine ja laiendame on meie elu osa. Oleme igal aastal midagi ehitanud ja praegu ei ole küll näha, et ettevõte valmis võiks saada. Senini oleme tegelenud küll piimakarjakasvatuse ja teraviljatootmisega, aga on mõte võtta juurde lihaveisekasvatus – meil on palju luhaheinamaid, kus kasvav hein pole kõige sobilikum piimaveistele, küll aga sobiks lihaloomadele,” räägib Metsamaa.

Ehitusprojektide finantseerimine käib pangalaenude toel. „PRIA investeeringutoetustele on meie ettevõttel keeruline kvalifitseeruda. Pank saab meie toimetamistest hästi aru ja koostöö on hea. Kui majandusnäitajad on korras, siis saab ka projektidele rahastust,” ütleb Metsamaa.

Piimanduskriisi üleelamiseks kasutasid ettevõtted erinevaid viise. Metsaküla Piima tee oli hoida tootmist samas mahus. Metsamaa sõnul oli kõige tähtsam hoida kriitilist rahavoogu, sellepärast ei tulnud kõne allagi loomade arvu vähendamine või osa tootmise kinnipanek. „Õppisime neist aegadest seda, mida ennegi teadsime – headel aegadel ei maksa liisingute ja laenudega liialt mägedesse minna, vaid luua kogu aeg varusid arvestusega, et hinnad käivad ikka üles-alla ja ajad vahelduvad.”

Neli korda väiksem

Harjumaal Keila lähedal asuvas Metsaküla Piimas on loomi 1100, piimakari on 550pealine. „Me ise ennast suureks ettevõtteks ei pea, sest Eesti kõige suurematest piimatootjatest oleme neli korda väiksemad,” hindab Metsamaa. Piimatootmine annab kaks kolmandikku ettevõtte käibest, ülejäänu moodustab teraviljakasvatus ja muu.

Töötajaid on ettevõttes 24, neist mitmed võtmetöötajad noored haritud spetsialistid. „Tegevjuht lõpetas magistriõppe neli aastat tagasi, veterinaararst kolm aastat tagasi, loomakasvatusspetsialist lõpetab magistri sel aastal. Tahame, et firma areneks kiiresti ja sellepärast on vaja noori inimesi, kes on haritud ja ettevõtlikud. Olen alati olnud seda meelt, et noortesse ja haridusse peab panustama,” sõnab Metsamaa.

Piima müüb Metsaküla Piim tulundusühistu Epiko kaudu. Epiko on piimatootjate loodud ühistu, kes ostab piima kokku ja müüb edasi. Nii tekib mastaabiefekt ja põllumehed on piima hinna läbirääkimistel tugevamas positsioonis. Epiko kaudu müüakse keskmiselt 230 tonni piima päevas.

Palju on räägitud Eesti toorpiima müügist Lätti ja Leetu, eelkõige selles võtmes, et tegemist on ajutise hädavariandiga. Metsamaa selgitab, et Epiko müüb piima kahele Läti ja ühele Leedu tööstusele ning paarile Eesti ettevõttele. „Peab riske hajutama ja müük Lätti-Leetu on praegu üks selline võimalus. Tere tööstusest on ka Epikol hulk raha saamata ja kuigi me pole veel lootust kaotanud seda kätte saada, siis Tere ümber toimuv on põllumeest vägagi mõjutanud,” räägib Metsamaa. „Lätti-Leetu lähebki piim eelkõige sellepärast, et Eestis puudub tootmisvõimsus sellise koguse ümbertöötlemiseks. Iga päev sõidab sinna 500–600 tonni toorpiima, mille võiks tegelikult väärindada Eestis. Nii jääks rohkem raha siia. Meil Eestis on piimatootjad ennast väga hästi välja arendanud, kuid tööstus jäänud tagaplaanile. Lätis-Leedus on vastupidi – seal on tipptasemel suured tööstused, seevastu piimatootjad on väikesed ja killustunud. Kuna meil ei ole tööstuse pool ajaga kaasas käinud, pärsib see põllumeeste arengut – kuidas laiendada tootmist, kui puudub väljund tootmise näol?”

Suured lootused uuel tööstusel

Just seetõttu ongi lootus uue rajatava piimatööstuse peal. Uue tööstuse rajamine on praegu plaani tasemel ja nii kaugel, et PRIAle on esitatud kaks taotlust 15 miljoni eurose riigi toetusraha saamiseks. Idee on rajada põllumeestele kuuluv tööstus, mis valmistaks ekspordiks minevaid tooteid, ja nii lõpeks toorpiima vedu lähiriikidesse.

Üks toetuse küsijatest on Eesti piimaühistute ühisettevõte MilkEst, teine aga ühistu E-Piim. Otsus toetuse kohta peaks tulema juuni lõpus. Uus tehas kerkiks logistiliselt mõistlikku kohta ehk Kesk-Eestisse. See peaks esimese toodangu andma 2020. aastal ja selle võimsus olema kuni 1000 tonni toorpiima päevas. „Kindlasti parandab selle tehase rajamine Eesti põllumehe olukorda, siin ei olegi vahet, kumb ettevõtjate grupp tehase teeb. Kui toore töödeldakse ümber Eestis, jääb lisandväärtus siia. Muidugi peab uus tehas olema efektiivne ja selle toodang maailmaturul konkurentsivõimeline,” selgitab Metsamaa. „Kuni meil kohapeal sellist tootmisvõimsust pole, tuleb pidevalt turgudel ringi vaadata ja ohte märgata. Ei tahaks enam olukorda, kui mõnest ettevõttest jääb raha saamata.”

Keerulised ajad sundisid efektiivsust tõstma

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Viimase Eesti piimaturukriisi haavad on sügavad ja nendest taastumine kestab kaua. Samas sundisid rasked ajad piimatootjaid otsima võimalusi, kuidas toota efektiivsemalt.

Selle aasta esimese kvartali lõpus oli Eestis peetavate piimalehmade arv Statistikaameti andmetel 86 200. Võrreldes 2014. aasta kriisieelse ajaga on lehmade arv vähenenud 13 300 võrra. Piimaturg on alates möödunud aasta sügisest stabiliseerunud ja lehmade arvu vähenemine viimase poole aasta jooksul pidurdunud – alates septembri lõpust on lehmi siiski 400 võrra vähem, sest lõpetamise otsused olid kriisi ajal juba tehtud. Ma ei tea, kas Euroopa Liidus oli mõnda teist riiki, kes viimases kriisis nii rängalt pihta sai, meie lehmade arv on kolme aastaga vähenenud üle 13 protsendi. Need haavad väga kiiresti paraneda ei saagi.

Jõudluskontrolli andmetel ulatus eelmisel aastal Eesti keskmine piimatoodang lehma kohta juba 9294 kilogrammini, mis kasvas aastaga lehma kohta 443 kg võrra. Tänu produktiivsuse kasvule pole Eesti piimatoodang kokku kuigi palju langenud. Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2016. aastal 781 399 tonni piima, 2014. aastal ulatus Eesti piimatoodang 805 165 tonnini – kogutoodang on seega vähenenud umbes kolm protsenti. Kindlasti näitab see, et tugevamad ja konkurentsivõimelisemad tootjad on ellu jäänud, mille arvelt on paranenud ka keskmised näitajad.

Teated investeeringutest

Usun, et piimatootjad on muutunud lootusrikkamaks. Piima keskmine kokkuostuhind on aasta algusest olnud umbes 32 senti/kg. Kui selline hinnatase püsiks pikema aja jooksul, siis suudaksid meie piimatootjad ilusti toime tulla ja mõtleksid taas rohkem ka investeerimise peale. Mõnedest suurtest investeeringutest piimatootmisesse on juba teada antud: näiteks põllumeeste liidu president Tõnu Post on andnud teada uue lauda ehitamisest. Uusi lautu on kavandatud teisigi. Loodan, et see julgustab teisigi piimatootmisesse panustama. Maaeluminister on otsustanud pikendada maaelu arengukava toetuse abil tehtavate investeeringute elluviimise tähtaega, mis loodetavasti annab võimaluse oma plaanid ellu viia ka nendel, kes kriisi tõttu olid sunnitud investeeringud peatama.

Piimatootjate olukord on eelkõige paranenud tänu turuolukorra paranemisele, kuid kahtlemata on muutunud ka valitsuse suhtumine põllumajandusse. Kindlasti on paljudele piimatootjatele leevenduseks ja julgustuseks, et valitsus on otsustanud taastada üleminekutoetuste maksmise ning kavatseb piimatootmist siseriiklikest vahenditest toetada kuni 2019. aastani.

Kuidas muudaks seisu uus tehas?

Uue tehase rajamine võtab veel kindlasti mitu aastat, seetõttu on võimalikest muutustest piimaturul veel suhteliselt vara rääkida. Positiivne on aga see, et piimatootjad on uue võimaliku piimatööstuse rajamise valguses hakanud tihedamat koostööd tegema. Kindlasti on vaja, et piimatööstuste areng käiks ajaga kaasas ja suudaksime oma piima efektiivsemalt ümber töödelda, vastasel korral võib esmatootmine olla Eestis küll väga efektiivne, aga töötlemine jääks ikkagi kogu sektori konkurentsivõimet negatiivselt mõjutavaks pudelikaelaks.

Möödunud aastal osteti Eesti põllumajandustootjatelt kokku keskmiselt 1965 tonni piima päevas, millest 565 tonni piima viidi töötlemata kujul Leedu ja Läti piimatööstustesse. Kui suudaksime selle piima Eesti piimatööstustes ära väärindada, siis võidaks sellest kogu Eesti majandus.