Põud tekib sellest, et pikka aega ei ole sademeid, mis varustavad maismaad veega. Kuna aprill oli väga sajune ja külm, siis esialgu pinnases vett jätkus ja põhjaveetase oli suhteliselt kõrge, mõnel pool ajasid jõed isegi üle – seega on praegu esialgu tegemist pigem veel meteoroloogilise põuaga, mis tähendab, et sademeid on teatud perioodi vältel pikaajalise keskmisega võrreldes tunduvalt vähem. Põua ühtne definitsioon siiski puudub, sest see ehk võimalikud kriteeriumid ja tunnused sõltuvad koha geograafilistest jt iseärasustest. Niisiis võib öelda, et põud tekkis teatud mõttes kohe pärast viimaseid suuri aprillisadusid (29. aprillil). Meteoroloogiline põud ei ole siiski kuigi järjepidev olnud ja on mõnel pool ilmselt isegi katkenud, sest 9. mai paiku sadas paiguti tugevat lund, samuti oli 18. mai paiku ja veel mõnel teisel päeval sademeid. Samas pole nendest sadudest piisanud, et põud lõppeks ja erakordselt suur tuleoht lõppeks.
Kui põud saab rahulikult areneda, st pika aja vältel ei tule olulisi sademeid, siis saabub järgmine faas – agrometeoroloogiline põud, mis tekib siis, kui põllukultuuridele ei jätku piisavalt mullavett. Mullavee vähesus võib saada saagile saatuslikuks, kui see juhtub põllukultuurile tundlikus arengufaasis. Ilmselt üksikutes kohtades, halvemal juhul mõnel pool, on jõudnud põud areneda juba agrometeoroloogilisse faasi. Samaaegselt jätkub meteoroloogiline põud, kuni saabuvad märkimisväärsed sademed. Samas sellises faasis ei pruugi isegi tugevatest hoovihmadest kasu olla, sest pinnas ei suuda vett vastu võtta, vaid sajuvesi pigem voolab ja aurab ära.