/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2017/05/25/6705875t1hcd9f.jpg)
Aafrika seakatku tõttu on Eestis kodusigade arv kukkunud ja liha hind tõusnud. See rõõmustab seakasvatajaid, aga paneb kukalt kratsima lihatööstureid.
Katk kergitas sealiha hinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Eestimaist siga on vähe ja hinnatase aastatagusega võrreldes tunduvalt tõusnud,” kinnitab Atria juhatuse liige Olle Horm. „Hinnad on praegu väga kõrged nii Eestis kui ka Euroopas.”
Kui lihatööstuste tooraine hind on aastaga kasvanud märkimisväärselt, siis poes pole lihatoodete hinnad tooraine hinnatõusuga sama sammu astunud. Tarbijale poleks säärane hinnatõus vastuvõetav olnud ja nii kannatavad lihatööstused. „Tapamajahindades on liha hind kasvanud 1.30 pealt 1.80 euroni, aga poeletil nii suurt kasvu ei näe,” sõnab Horm.
Rakverel ja Atrial on oma seakasvatus ja lihatööstus, kus kasutavad valdavalt enda liha. „Meil on seetõttu kergem olnud. Ikka on nii, et kui seakasvatusest tuleb rohkem raha, siis lihatööstusest vähem ja vastupidi,” tõdeb ta.
Viimastel nädalatel on Aafrika seakatku leidude arv Eestis vähenenud ja kirja on pandud alla kümne juhu nädalas, paraku ei saa seda veel lugeda märgiks, et katk taandumas oleks.
Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup seletab, et kevadel on seakatku metssigadel leitud vähem seetõttu, et aktiivne jahihooaeg on lõppenud – aprillis ja mais emised poegivad ning põrsastega emiseid ei kütita.
„Muidugi on metssigade arvukus üldiselt vähenenud,” lisab Kaup. „Nende põhjuste pärast leiame praegu vähem seakatku suhtes positiivseid metssigu, kuid seakatk taandumise märke kindlasti ei näita.”
Katku leviku tõttu on Eestis kitsendustega tsoonid, mis seavad piirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele. Kaardil on need tsoonid märgitud sinise, roosa ja punasega. Eestis on praegu vaid Hiiumaa märgitud sinisega ja rangeima ehk punasega on märgitud osa Kesk-Eestist ja osa Saaremaast.
Kui eeloleval suvel ei diagnoosita kodusigadel katku, loob see tsoonide muutmise eeldused. Sel juhul on võimalik kaardil punane ala Eestis asendada roosaga. Roosat ala siniseks muuta on aga võimalik ainult siis, kui viimasest katkus metssea leidmisest on möödas 12 kuud.
Euroopaski ei näita Aafrika seakatk taandumise märke. Poolas on katk metssigadel laienenud nendele aladele, kus eelmisel aastal diagnoositi seda ainult kodusigadel: taudistunud metssigade ala on suurenenud nii põhjas kui ka lõunas.
Lätis pole veel katkuhaigeid metssigu leitud riigi edelaosas, aga märgid näitavad, et peagi jõuab seakatk ka sinna. Aafrika seakatku on tuvastatud ka metssigadel ja kodusigadel Ukrainas ning Moldova kodusigadel, loetleb Kaup.