Mais on palju tolmukeerised

Tolmukeerised on mais päikeseliste ja vaiksete ilmadega teinekord lausa igapäevaseks nähtuseks. Foto: Wikipedia

Küllap igaüks on näinud, et vahel, tavaliselt päikeselise ja vaiksema ilmaga, tekivad tuulekeerised, mis tõstavad tolmu ja prahti üles – need on mais päikeseliste ja vaiksete ilmadega teinekord lausa igapäevaseks nähtuseks.

Kui selline keeris kujuneb hästi välja, siis võib enam kui minuti jälgida tolmupöörist, mis võib mitme meetri kõrgusele ulatuda, harva enam. Sagedamini kõrbetes, steppides ja poolkõrbetes võivad sellised keerised ulatuda sadade meetrite kõrgusele ja tugevuse poolest lõhkuda kerge konstruktsiooniga ehitisi. Veel suuremaid tolmukeeriseid võib näha Marsil ilmselt hõredama atmosfääri ja suurema temperatuurikontrasti pärast.

Tolmukeeristel on teisigi nimetusi, nagu tolmusaatan, tolmukurat ja tolmutont. Inglise keeles nimetatakse neid dust devil.

Tolmukeeriste teke on seotud labiilse õhu kihistusega. See tekib siis, kui päike soojendab aluspinda tugevasti ja viimane omakorda selle kohal olevat õhku. Nii tekib mõne meetri paksune õhukiht, milles õhutemperatuur langeb kõrgusega väga kiiresti. Seega soosib selline olukord õhu

vertikaalset liikumist. Kui mingis piiritletud kohas, näiteks turbulentsi tõttu, kuid võib-olla ka iseeneslikult, kerkib „mullina“ kogus õhku, siis võib see õhukogum pöörlema hakata ja tõmmata lähikonnast uut sooja õhku juurde. Nii saab alguse tolmukeeris.

Tolmukeeris on teatud määral ennast säilitav nähtus, sest keskmes oleva madalama rõhuga ala tõmbab ümbrusest sooja õhku juurde, mis keerisesse sattunult kerkib pööreldes. Keeris liigub tavaliselt teatud kiirusega, mistõttu on varustatud uute koguste sooja õhuga. Tolmukeerised ulatuvad

teatud kõrguseni, sest soe õhk jahtub kerkides ja seetõttu selle tõus aeglustub ja lakkab viimaks. Tolmukeeris võib äkitselt kaduda, kui selle sisemusse satub jahe õhk, millel pole eeldusi hakata kerkima. Alalhoidlikkusest saab kiire lõpp.

Tolmukeerised pole samasuguse tekkega kui tornaadod, kuigi mõlemad nähtused on labiilse õhu kihistusega seotud. Tõeliste tornaadode puhul on vajalikud rünksajupilved, milles on suur, mitme kilomeetrise läbimõõduga keerleva õhu sammas (mesotsüklon).

Mai on olnud lumerohke. Eriti palju lund sadas 9. mail Nõmme külas Saaremaal, kus tekkis 18 cm paksune lumikate. Tugevat hooglund sadas paiguti veel 10. mail. Niivõrd lumised maikuud meenuvad veel 1999. ja 2004. a, kuid ka 2014. a mai algus oli väga külm ja kohati lumine. 11.

mail tekkis nõeljas teraline härmatis, mida ei ole vist nii hilisel ajal (üldse mais) varem

registreeritud: pole ka ime, sest õhutemperatuur langes hommikuks kohati -7 kraadini ja tekkis tihe udu.

14. mail muutus ilm märksa soojemaks ja lume asemel hakkas sadama vihma. 19. maiks on oodata südasuviselt sooja õhumassi kohalejõudmist: kui päikest jagub, siis tuleb sooja 20…25 kraadi, pilves ilmaga jääb alla 20 kraadi. 21. mail annab üleliigne soojus järele ja õhutemperatuur jääb

valdavalt alla 20 kraadi, ent suurt külma ega lund pole siiski oodata.