/nginx/o/2017/05/18/6676069t1hdac8.jpg)
Wwoof Eesti MTÜ juht Karin Kilk, kas taludel ja teistel maaettevõtetel on praegu lihtne leida endale vabatahtlikke töötajaid?
Kuidas vabatahtlikuna talusse tööle minna?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui asja südamega ajada, siis kindlasti on võimalik saada toredad motiveeritud vabatahtlikud ning tänuks abikäte eest oma teadmisi edasi anda. Praeguses linnastuvas ja kiirustavas ühiskonnas on puhtas looduses viibimine üha enam hinda läinud. Mitmed uuringud on tõestanud, et loodusel on inimesele tasakaalustav ja rahustav toime. Lisaks on üha populaarsemaks muutumas vabatahtlik töö kui eluviis, mis annab võimaluse midagi oma kätega ära teha, praktilist ja elulist kogeda. MTÜ Wwoof Eesti laseb vabatahtlikul tutvuda maheda maaeluga. Kuna üha rohkem on neid, kel enam maal elavaid vanaemasid-vanaisasid pole, siis on meie ettevõtmine justkui lüli maa- ja linnaelu vahel.
Kes on põhilised vabatahtlikud? Millistes taludes ja kui pikalt soovitakse töötada?
MTÜ Wwoof Eesti keskmine vabatahtlik on elukestvast õppest huvitatud inimene vanuses 21–51, kes soovib saada osa talu igapäevaelust, abistada talunikku igapäevastes töödes, õppida midagi uut, olla osa loodusest ja panustada puhta looduskeskkonna säilimisse. Vahel minnakse tallu vabatahtlikuks kõigest nädalavahetuseks, vahel nädalaks, vahel kuuks-paariks. See sõltub vabatahtlikust ja kokkuleppest konkreetse taluga.
Kas Eesti taludes käib rohkem välismaalasi?
Kui MTÜ Wwoof Eesti 10 aastat tagasi loodi, siis oli pigem tavapärane, et tuldi välismaalt meie taludesse woofima. Nüüdseks on olukord muutunud ning umbes 30 protsenti on eestlasi ja 70 protsenti välismaalasi (sageli Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast jne). Me otseselt ei jälgi, milline vabatahtlik millise taluga ühendust võttis ja reaalselt woofima läks.
Samuti me otseselt ei vahenda, vaid anname võimaluse isetoimivale süsteemile. Seega on täpseid arve keeruline välja tuua.
Hiljaaegu liitus Wwoof Eestiga üks Hollandis elav eestlane, kes ütles, et soovib paariks kuuks tulla Eestisse woofima, sest neil pole enam looduslikku metsa ja raba, kus end korralikult välja puhata. Ta ütles, et õnneks Eestis on veel see rikkus olemas ning oli mures, et siinsed võimud ei väärtusta seda piisavalt.