Tootsist Brasiilia vihmametsa ja Siberi taigasse

BalmecForest toodab harvesteride varuosi enamikule maailmas tunnustatud mudelitele. Foto: Erakogu

Pärnumaal Tootsis endises turbatööstuse masinaehitustsehhis tegutseb ettevõte, mille toodang leiab järjest enam kasutamist kõikidel mandritel Euroopast Lõuna-Ameerikani. Samal ajal ei tea osaühingu BalmecForest tegemistest täpsemalt isegi paljud kohalikud elanikud, sest 97 protsenti ettevõtte toodangust läheb Eestist välja.

Siim Soomägile kuuluv firma toodab metsalangetustraktorite ehk harvesteride varuosi enamikule maailmas tunnustatud metsamasinavalmistajate mudelitele ja laiendab järjest tootevalikut.

Tihemetsas metsatehnikuks ja Luual metsaväljaveotraktori operaatoriks õppinud Soomägi tegi Eesti ja Rootsi metsades palgatööd 2007. aastani, mil majanduses algas raskem aeg ja mehel tekkis liiga palju tasustamata vaba aega.

„Hakkasime Pärnus väikesel rendipinnal teenuseid pakkuma: langetustraktori kettide teritamine, plaadi sirgestamine ja muud,” seletab Soomägi. „Veorullideni jõudsime, sest oma masinal oli vaja. Vanade rullide taastamine ei õigustanud end ja kuna mitmel kliendil tekkis meie vastu huvi, konstrueerisime esimesed päris oma rullid. Järgnes mitmeaastane katsetamiste ja uute lahenduste otsimise aeg, 2010. aastal leidsime, et oleme tootmiseks valmis. Siinsed kliendid kiitsid ja üsna kiiresti leidsime väliskontakte Rootsist ja Poolast, asi hakkas kasvama.”

Uusi tooteid töötab BalmecForest välja tihedas koostöös toodete otseste kasutajatega. Eri tootjate metsalangetustraktorite veorulle on igasuguseid, mõned kaaluvad vaid 7–8 kilo ja maksavad paarsada eurot, aga on ka 160kiloseid ja mitu tuhat maksvaid rulle.

„Meil on valikus paljudele masinamarkidele sobivaid tooteid,” räägib Soomägi. „Suurettevõtetega võrreldes saame olla paindlikud ja toota vajadusel väikeseid koguseid. Praegu on selliseidki edasimüüjaid, kes panevad meie rullid juba uute masinate külge, aga meie põhikliendid on siiski metsamasinate varuosade müüjad, kes saavad lõpptarbijalt tagasisidet, millist toodet täpselt tahetakse. Olenevalt regioonist ja metsade eripärast on lõpmata palju nüansse. Meile saadetakse mõnikord vana ja kulunud veorull, millelt tuleb võtta mõõdud, aga teha mõned asjad teisiti.”

Paindlikkus ja koostööpartnerite arvamuse väärtustamine ongi Soomägi hinnangul üks peamisi nende trumpe. See, et masinal kasutataks töötingimustega ideaalilähedaselt sobivat veorulli, on kvaliteetse ja ökonoomse tulemuse saamisel esmatähtis. „Tegime kliendi soovil tema masinale mitu varianti uusi rulle, täiustasime neid omaniku tagasiside põhjal. Lõplik variant sai tema hinnangul nii hea, et masin, mille keskmine kütusekulu oli varem 20 liitrit tunnis, hakkas kulutama liitri jagu kütust tunnis vähem. Poole aasta peale teeb see kõva võidu, sest hooajal töötab masin 24/7,” seletab mees.

Kliente on BalmecForest leidnud mitmel moel. „Muidugi on väga hea, kui rahulolev klient soovitab meid, aga ainult sellele ei saa loota,” tõdeb Soomägi. „Messidel oleme käinud palju, sealhulgas kaugetel esmapilgul kohaliku tähtsusega üritustel, aga kui tahad piirkonnas tulemuseni jõuda, on see hädavajalik. Pikemas perspektiivis tasub end kenasti ära rahvusvahelistel messidel osalemine.”

Kuu aja pärast toimub Rootsis maailma suurim metsamess „ElmiaWood 2017”, mis toimub iga nelja aasta tagant ja kus on koos metsandusvaldkonna tegijad üle maailma.

„2013. aastal olime seal BalmecForesti boksiga esimest korda väljas ja leidsime endale Brasiilia edasimüüja,” toob näiteks Soomägi. „Mõnede klientideni jõuame aga hoopis kasutatud metsamasinate kaudu: omanik avastab, et siin toodetud detail teeb head tööd ja otsib meid ise üles. Näiteks tuleb Austraaliast kiirtellimus, teeme soovitud asja valmis ja paneme lennukile.”

Firmaomanikuna jälgib mees tähelepanelikult, mis metsamasinate turul toimub. Kuigi BalmecForesti edule panid aluse langetustraktori veorullid, hakati paar aastat tagasi tootevalikut hoolega laiendama. Esimesena lisandusid laasimisnoad, mis on samuti kuluosad ja neid on igal metsalangetustraktoril kunagi uusi vaja. „Paljuski määravad just rullid ja noad, kui suur on masina tootlikkus ja mis kvaliteediga on tulemus,” kinnitab Soomägi.

Suurtootjatele allhanke tegemine BalmecForestit ei innusta. „Kindlasti ei ole see eesmärk omaette, sest kasumimarginaal oleks väiksem ja töö poleks nii huvitav,” nendib Soomägi. „Üks suurtootja asus enda initsiatiivil meie rulle üle Euroopa edasi müüma, sest nägi, et hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea. Nemadki said oma korraliku kasumi kätte. Tol ajal see meile sobis, sest toodangu maht kasvas hüppeliselt, aga pigem oli meie jaoks määrav kaasnenud mainekujundusefekt – see oli nagu tasuta reklaam, väga paljud Euroopa kliendid said tänu sellele teada, et me olemas oleme. Müüsime suurtootjale niigi väga soodsalt, aga kolmandal aastal hakati meid hinnaga nii kõvasti survestama, et otsustasime loobuda. Pärast seda tootmismaht vähenes, aga kasum kasvas.”

Soomägi tõdeb, et laias plaanis on neil läinud hästi, aga siingi pole pääsetud tagasilöökidest. „Kindlasti ei ole see kerge teenistuse koht, et ostan treipingi ja hakkan rikastuma,” märgb ta. „Mingil ajal oleme ikka väga kõvasti pead murdnud, et miks mõni meie kallist ja kvaliteetsest materjalist toode kuskil katki läheb või praguneb. Me ei kasuta tavateraseid, vaid märksa sitkemaid, tugevamaid ja kulumiskindlamaid sulameid, millest enamik valmistatakse meile eritellimusena. Esmapilgul töötad välja väga hea materjali, teed enda arvates suurepärase toote, aga peagi saad teada, et Siberis 40kraadise külmaga käib krõps ja ongi katki.”

Kui varem tegutses BalmecForest Pärnus rendipinnal, siis kolm aastat tagasi koliti mõnekümne kilomeetri kaugusele Tootsi. Soomägi ise polnud Tootsi Turba tootmishoonetes kunagi käinud, aga luges lehest, et ettevõte müüb oma masinaehitustsehhi tehnikat. „Tulin vaatama, mida pakutakse. Seadmed olid küll vanad, aga kogus võttis silme ees kirjuks. Kaup lõppes sellega, et peale masinate ostsime ära ka mitu hoonet ja ei kahetse. Sisepinda on meil nüüd umbes 4500 ruutmeetrit, millest praegu on kasutuses pool. Aja jooksul leiame kindlasti rakenduse ka ülejäänud pinnale. Pärnus poleks meil olnud võimalik sarnase suurusega tootmispinda omada ja arendada,” tõdeb mees.

Töötajad tulid Pärnust kaasa, aga masinapargi arenedes on meeste arv hoopis kahanenud. Praegu on palgal kuus inimest, seega ollakse väike ettevõte hiigelsuure pinna peal. „Viie aasta perspektiivis on meie jaoks kõige tähtsam jätkuv tootevaliku laiendamine ja töötajate koolitamine,” rõhutab Soomägi. „Lähen ise peagi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kursusele, et kvalifitseeruda CNC-pinkide töökohapõhise õppeprogrammi juhendajaks. Kaks töötajat hakkavad samuti sügisest aasta jooksul igas kuus neli päeva CNC-pinke põhjalikumalt õppima – teoreetiline osa koolis ja praktiline töökohas. Arenguruumi on ja võimalused tuleb ära kasutada.”