Hiljutisel maailma ühel suuremal kalandusmessil Brüsselis oli kitsukesel pinnal oma väljapanekuga väljas 15 Eesti firmat, kes sõlmisid palju tulusaid ärikontakte.
Brüsseli kalandusmessil oli väljas 15 Eesti firmat
18. mai 2017, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsselis igal aastal toimuval maailma kalaäri tähtsündmusel on kohal sajad firmad ja seal esitletakse kalatööstuse uusimat tehnoloogiat. Eestist oli tänavu kohal 50 inimest, kes esindasid 15 firmat. „See on ideaalne võimalus kolme päeva jooksul oma vanade partneritega kokku saada ja sõlmida koostööleppeid uutega,” lausus Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi.
Eestil oli messil 120 ruutmeetri suurune stend ja renditud külmikud toodete hoidmiseks. Igale ettevõttele oli eraldatud väike stend, kus nad said oma tootenäidised välja panna.
Küsimusele, mis õnnestus messil kõrva taha panna, vastas Noormägi: „Saime kinnitust põhitõele, et Euroopa keskklass on jäänud vaesemaks ja tarbija seetõttu kokkuhoidlikumaks muutunud. Kõik tahavad saada odavamat toodet. Meie toodete kvaliteet ja pakend avaldasid aga muljet küll.”
Kalatööstuste suurim mure on viimasel ajal tooraine hinnatõus, samas kui valmistoodangu hinnad on samaks jäänud. See tähendab, et kõigi nende ettevõtete kasumimarginaalid, kes kalast midagi teevad, on jäänud järjest väiksemaks. Brüsseli mess on osalejaile väga kallis – juba üks ruutmeeter tühja pinda maksab 500 eurot, aga väljapaneku jaoks tuleb võtta vähemalt 13 ruutmeetrit. Lisandub tasu vee ja elektri eest. Seetõttu pole väiksematel firmadel seal osaleda kuigi mõttekas.
„Olen täiesti veendunud, et kui me ei oleks ühisstendiga välja läinud, poleks paljudel firmadel osalemine kõne alla tulnud. Praegu saame osa raha Euroopa merendus-kalandusfondilt tagasi, ise peame rahastama 40 protsenti,” selgitab kalaliidu juht. Ka soomlased olid juba teist aastat väljas ühise stendiga.
Hinnasurve on kalatööstusele praegu nii suur, et kaubeldakse mitte enam eurode, vaid lausa sentide pärast. Enamikul kalatöötlejail on väga raske ots otsaga kokku tulla. Eesti tootjaid häirib Noormägi sõnul ka kaudne maksustamine aktsiisitõusude, teede ja veokite maksustamise näol, mis kõik tõstab kalakilo hinda.
Messil sai näha, kui kiiresti areneb tehnika. Töökäte asendamiseks on välja mõeldud robotid, laserlõikus, veega kala fileerimine ja palju muud. Otsitakse uusi uuenduslikke lähenemisi. Ehkki masinad on väga kallid, on see investeering pikema aja peale ja aitab märgatavalt vähendada tööjõukulu. Näiteks plaanib M.V.Wool soetada endale tehnoloogia, mis võimaldab fileerida kala masinate abil. Sellisel fileerimisel on kala väljatuleku protsent 10–20 võrra suurem ja see tasub ära.
Noormägi sõnul võiks Eesti riik praeguses olukorras rohkem kalatööstusele õla alla panna. Näiteks lätlastel maksab riik messidel osalemise täielikult kinni ja neil saab seetõttu välismessidel käia palju rohkem firmasid. Praegu oleks tema sõnul õige aeg mõelda, kuidas tuleval aastal Brüsselisse senisest enam soovijaid saata. Tähtis oleks saada näitusel ka parem koht, mis mõistagi maksab rohkem.
Ärilises mõttes oli mess Eestile siiski edukas, sest sõlmiti palju kontakte. Eriti puudutab see lõhet, mis on praegu kogu maailmas ääretult populaarne.
Eesti ettevõte Hunt-Fish osales tänavu Brüsseli messil iga-aastasel parimate mereannitoodete konkursil restoranide kategoorias ja jõudis seal finaali ehk kümne parema hulka. Konkursi võitjaks osutus seekord hoopis merevetikast tehtud toode.
Hunt-Fishi müügijuhi Oksana Luuri sõnul valiti nende külmsuitsulõhe avatud tulel grillitud seljatükk välja konkursile saadetud 20 parema kalatoote hulgast. Kõiki konkursi lõppvooru jõudnud tooteid hindasid kõigepealt tippkokad, kes esitasid neist valmistatud road žüriiliikmetele lõpliku hinnangu saamiseks.
Luuri sõnul oli konkursi näol eelkõige tegu väga hea reklaamikanaliga. Hunt-Fish sai messil välja panna sellekohase plakati ja esitleda oma edukat toodet kohal olnud toiduajakirjanikele. Mõistagi pälvis nende külmsuitsulõhe niiviisi suurema hulga messikülastajate tähelepanu, kui sellele muidu oleks osaks saanud.