Nii mõnegi inimese mõistus kippus nädal tagasi aknast välja vaadates tõrkuma. Seinakalender näitas juba teist nädalat lehekuud, kuid õue vaadates meenutas vaatepilt pigem jõuluaega.
Jahe kevad ja kesine rannailm on viljale meeltmööda
Statistika kõneles suvesooja ootajaile kiretult: käesoleva aasta aprill oli viimase neljakümne aasta jahedaim. Eesti taimekasvatusinstituudi agrometeoroloog Laine Keppart tõdeb, et tänavune kevad on möödunud kümne aastaga võrreldes umbes poolteist nädalat hilisem.
„Kui varasematel aastatel on ööpäeva keskmine temperatuur mai keskpaigas olnud juba julgelt üle viie soojakraadi, siis sel nädalal (eelmisel nädalal – toim) oli see vaid üks soojakraad. Näiteks 10. mail oli keskpäeval Väike-Maarja kandis temperatuur isegi alla nulli,” lisab Keppart.
Samas põllumehed jaheda kevade pärast ülemäära muretsema ei pea, sest möödunud talv sügisel külvatud taliviljale eriti liiga pole teinud ja praegu maha külvatud suvivili on kenasti idanema hakanud.
„Teravili elas talve kenasti üle. Taliraps ja -rüps said vaid neis paigus kannatada, kus talvel jäälombid põldudele tekkisid,” märgib Laine Keppart.
Veel ütleb agrometeoroloog, et pigem olgu kevad ühtlaselt jahe, kui järjepanu vahelduv rannailm ja öökülm. „Viljale ja üldse taimedele ei meeldi järsk temperatuuri kõikumine. Praegune teravilja idanemine ja kasv on küll jahedama ilma tõttu aeglasem, kuid vili ei saa kahjustusi.”
Eestis kasvatatavad õlikultuurid ja teraviljasordid ongi mõeldud siinsesse kliimasse, seega jahe kevad ei tähenda automaatselt vilja ikaldumist või kesist saaki. „Loomulikult on viljal tarvis efektiivsete temperatuuride summat, et vili ükskord valmis saaks. Vilja kasvamiseks on sobivaim temperatuur 14–18 soojakraadi,” sõnab Keppart.
Keskkonnafüüsiku Marko Kaasiku prognoosi kohaselt tuleb suvi pigem jahedapoolsem. „Pika ilmaprognoosi ei maksa muidugi praegu väga tõsiselt võtta, kuid sellisel puhul võib koristusaeg nihkuda paar nädalat hilisemaks,” pakub Laine Keppart esialgset suvist ilmaprognoosi jälgides. Siis jääb hiljem valmivate teraviljasortide koristus juba niiskesse septembrisse, kus päev on lühem ja tihedate sajuhoogude korral ei saa vilja põllult kätte.
Keppart selgitab, et head viljasaaki sooviv põllumees loodab tavapuhkajaga võrreldes pigem leigemale suveilmale, kus soojakraade veidi alla kahekümne. „Puhkajale meelepärane rannailm, lõõskav päike ja enam kui 20 soojakraadi, on põllukultuuridele liig. Paar soojakraadi alla kahekümne ja vahelduvad vihmasajud loovad viljale kasvamiseks parimad tingimused.”
Need, kel näpud sügelevad juba kartulit mulda panema, peaksid kärsituse mõneks ajaks maha suruma. „Maapind on veel liiga külm. Kartuli mahapaneku jaoks peaks ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt seitse kraadi, ideaalne oleks kümme soojakraadi,” ütleb Keppart ning tuletab meelde, et alles eelmisel nädalal oli ööpäeva keskmine vaid kraad üle nulli.
Kartuli õige mahapaneku aja head indikaatorid on toomingas ja võilill. Kui need kaks õitsema hakkavad, on maapind kartuli jaoks piisavalt soe.