/nginx/o/2017/05/18/6675801t1h9d20.jpg)
Suured põllumajandusettevõtted muretsevad jõudumööda uueaegset tehnikat ja kuna seda ei parandata enam mitte mutrivõtmega, vaid sülearvutiga, vaadatakse valiku tegemisel, kui kiiresti hooldusmehed vajadusel kohale jõuavad. Aiamaalappe haritakse siiani aga Vene ajast jäänud Belarussidega.
Üle 20 aasta on Liivi lahe ranniku kiviseid ja kiduraid põlde harinud perefirma OÜ Helgi ja Pojad, mis teeb ära omaaegse Sõpruse sovhoosi töö ligemale 800 hektaril. Mullu kasvas neil põldudel rekordiline hernesaak, sort Astronaute andis viljelusvõistluse põllult kasvatajale vastu 6,6 tonni teri hektarilt.
Rekordsaagi kasvatanud osaühingu juhatuse liige Mihkel Vainula ütleb, et sellekevadist hernekülvi alustas ta 28. aprillil ja hernes on juba üleval. Külvitöö lõppes osaühingus 10. mail, viimasena läks mulda poolsada hektarit valget mesikat. Abiks oli Saksamaa perefirma Claas traktor, üks kahest, mille osaühing hiljuti muretses.
„Traktoriparki uuendasin aastavahetuse eel, kui tõin Massey Fergussoni asemele kaks Claasi,” mainib Vainula ja lisab, et traktoripargi uuendamine sõltub paljuski müügimehest. Kui müügimees on kompetentne, usaldusväärne, korraldab traktori kohaletoimetamise kiiresti ja mistahes probleemi korral on kohe hüva nõuga platsis, siis selle järgi teebki põllumees ostuotsuse.
Firma Massey Fergussoni traktor ei täitnud Vainula sõnade kohaselt sellele pandud lootusi masinaklassi kirjeldatud võimekuse osas, Häädemeeste põldudel vähemalt. Kui Saksamaal toodetud Fendti traktoril poleks küljes „nii karvane” hinnasilt, eelistaks Vainula töökindluse ja -mugavuse poolest seda masinaklassi.
„Mul on põhitraktor Fendt ja duubeltraktor on Claas, lisaks on esindatud John Deere ja Valtra traktor, varuvariant peab olema, eriti väga kiirete tööde ajal,” tõdeb Vainula. „Mõlemad Claasid ja John Deere on liisinguga, praeguste liisinguintresside juures on mõistlikum traktoreid liisida, kui neid välja osta, sest kui traktor ei sobi, läheb see juba liisingu ajal vahetusse.”
Kallite ja aina täiuslikumate traktorite tööjõudluse täielikuks kasutamiseks ei saa Vainula arvates tera- ja kaunviljakasvatajad koopereeruda, sest kõigil on korraga tipptund. Koopereerumine võib tulla kõne alla erandkorras, näiteks kivikoristusel. Põhitöödel on traktor vajalik selle omanikule täisjõudlusega, sest kui on vaja künda, külvata, saaki koristada, siis juhtub see meie ilmastikku arvestades ühel ajal ja üleöö.
„Minule ei ole tähtis, et traktor oma liisingu ära tasub, tähtis on, et töö saab tehtud. Kui põld näeb ilus välja, siis see tehnika sobib, aga kui vastupidi, müün traktori ja liisin uue. Reeglina on ju nii, et mida kallim masin, seda suurem on selle jääkväärtus,” arutleb Vainula. „Aga masinaid ei saa lõputult suureks ajada, sest meie põllud jäävad siis neile väikeseks.”
Piirkonnale mõeldes möönab Vainula, et suurtootjad on jõudumööda endale uueaegset tehnikat muretsenud. Aga aiamaalappe haritakse siingi Vene ajast jäänud Belarussidega, mis on hea hoolduse korral kasutusel siiani. Hobi korras kasutab Vainulagi veneaegset K-701 ehk rahvasuus Kirovetsi, kui on vaja põllumulda sügavkobestada.
Pärnu madalikul Reiu jõe kallastel on Surju Põllumajandusliku OÜ kasutuses 1400 hektarit haritavat maad, see on omaaegse Surju sovhoosi õigusjärglase käes võrreldav majandiaegse põllumaaga. Kevadtööde järg on osaühingu tegevjuhi Hannes Isanda jutu järgi sealmaal, et 6. mail alanud külvi võib lehekuu 20. päevaks lõpetatuks öelda. „Meie maad on pigem märjad, mistõttu peame kevaditi kuivatamise eesmärgil kogu kevadkülvi pinna kultivaatoriga üle harima,” nendib ta.
Surju valla põhilise tööandja, osaühingu kasutuses on keskeltläbi üheksa ja poole aasta vanused traktorid. Ettevõttes on lisaks uuemale tehnikale kasutusel veel sovhoosiajast jäänud paar Belarussi, millega farmis sõnnikut välja lükatakse ja vajadusel külvikule väetist laetakse. Uusim on aga sel aastal liisitud New Holland, mille mootoris on 270 hobujõudu. See võimas abiline kiirendab märgatavalt mullaharimist ning külvamistki.
„Me ei taha ajada traktoriparki väga kirjuks ja uute muretsemise eel vaatame, kus on lähimad nende firmade teeninduskohad, sest iga asi, mis liigub, kulub ju, meil ongi New Hollandid, mille lähim täisteenindus on Audru vallas, ja Valtrad, mida saab lasta üle vaadata Türil,” selgitab Isand traktoripargi uuendamise põhimõtet.
Enne uue traktori muretsemist vaetakse osaühingus hinnapakkumisi ja sedagi, milline on traktori varustusaste ning kui mugav on selle kabiinis olla juhil, kes peab seal päevast päeva tööd tegema.
„Hind on ka oluline, aga reeglina ostame uue või demomasina, mida kui näidist on natuke kasutatud ja mille hind on selle võrra paindlikum,” mainib Isand.
Ümberkaudu on väiketootjatel ja hobiaiapidajatel aga kasutuses üsna eakaid traktoreid, mida on hästi hooldatud ja hoitud. Uus traktor koos haakeriistadega ei mahuks mõnele erapõllulapile äragi ja seda ei jõuaks väiketootja liisidagi.
Audru valla tuntud põllumajandusettevõtja Põhara Agro OÜ tegevjuht Jaanus Põldmaa seevastu arvab kogemustele tuginedes, et uuendusmeelsed on kõik, kes vähegi tootmisega tegelevad ja isegi Euroopa traktoritehastes on imestatud eestlaste uuendusmeelsuse üle traktorite ja põllutehnika soetamisel.
„Tootmistalud käivad ajaga kaasas ja nii on mõnelgi pool Euroopas traktoritootjad üllatunud ja peavad seda lausa meie eripäraks, et eestlased hindavad uusi lahendusi ja käivad ajaga kaasas,” sõnab Põldmaa.
Põhara Agro harib ligemale 900 hektarit maad ja on spetsialiseerunud tera- ja kaunviljade kasvatamisele. Sellekevadise külvi arvab tegevjuht lõpetatud saavat 20. mai paiku. Põllumaa on tükati veel märg ja seda tuleb kultiveerides ette kuivatada. Samal ajal on käsil taliviljade väetamine ja pritsimine, mida saab külviootele jäetud põldude tahenemist oodates teha.
Põllutraktorid on ettevõttes eri vanusega, kolmest kaheksa aastani. Kasutuses on mitme firma masinad, nii Claas, Fendt kui ka John Deere, sest traktorite võimsus on erinev nagu ka põllud, mida nendega haritakse. Põldmaa oleks traktoreid võib-olla kiireminigi vahetanud ja ajaga rohkem kaasas käinud, aga vahepeal uuendas osaühing kombaine ning kõike korraga ei jõua.
Osaühingule uue traktori valikul lähtub tegevjuht küll firmamärgist, kuid sellest tähtsam on talle see, kui kaugel on tema kodust konkreetse firma hooldusmehed, kui kiiresti jõuavad nad vajadusel kohale ja kui kompetentsed on nad tänapäevaste tarkvaralahenduste maailmas, sest tihtipeale ei lahendata traktori juures probleeme mutrivõtmega, vaid hoopis sülearvutiga.
„Kuna meil on suur ettevõte ja masinaid kasutame intensiivselt, paneme rõhku kvaliteedile ja tarkvaralistele lahendustele,” ütleb Põldmaa.
Traktor on praegu tootmisvahend, mille keskmine eluiga suurtootmises on viis aastat, siis sunnib elu ise peale uue liisingu täienenud tarkvaraga masina ostuks.
„Tähtis on see, mida rohkem suudab traktor sinu eest monotoonseid liigutusi teha, näiteks põllul ise sirgelt sõita ja põllu otstes sinu eest erinevaid lülitusi läbi viia,” arutleb Põldmaa, kelle sõnade kohaselt on põllumajanduses saanud ümber masinate kaua kestmise aeg.