Märtsi alguses pesitsemist alustanud ronga ja kodukaku pojad on suured ning peagi pesast lahkumas. Kõige hiljem alustavad meil pesitsemist alles rändelt saabuvad pääsukesed ja põõsalinnud.
Looduskaamerad näitavad lindude pesitsust
Kui näiteks linavästrik, hall-kärbsenäpp või valge-toonekurg teevad pesa inimese naabrusesse ega lase ennast pesitsusajal meie igapäevastest toimetustest segada, siis mitmed teised liigid on eriti pesitsusajal peitunud kaugele metsapõue või laidudele ja on häiritud juba mitmesaja meetri kaugusele sattunud inimese tegutsemisest. Sellised inimpelglikud linnud on näiteks must-toonekurg, kotkad ja paljud veelinnud.
„Pesitsusaeg on lindude eluringis kõige olulisem ja õrnem aeg ning selle edukast läbimisest sõltub paljuski nende püsimajäämine. Meil kõigil on võimalik sellele kaasa aidata, kui arvestame erinevate liikide inimpelglikkust,” rõhutas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ja lisas, et loodusharidus ja loodusfotograafia ei pea olema seotud vaid haruldaste inimpelglike liikidega ja praegu võiks pilgu suunata harilike, kõikjal levinud lindude poole.
„Väga põnev on vaadelda ka oma õuel või pargis toimuvat tavaliste lindude elu. Inimpelglike liikide pesitsusajale on mõistlik kaasa elada pesakaamerate vahendusel,” soovitas Talvi.
Näiteks saavad loodusehuvilised linde häirimata jälgida kodukaku pesaelu <http://www.looduskalender.ee/n/node/1109#cam> ja must-toonekure oma aadressil <http://www.looduskalender.ee/n/node/1193#cam>.