Turismitaludel tasus uksi lahti teha

Perenaine vihtleb külastajat. Foto: Mooska talu

MTÜ Eesti Maaturism jäi neljandat korda toimunud avatud uste päevaga igati rahule, sest ettevõtmise eesmärk, milleks on üheskoos propageerida puhkamist ja ürituste korraldamist Eesti maapiirkondades, kutsuda linlasi maale ning tõestada, et maalgi on elu, sai kuhjaga täidetud.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul oli selle aasta turismitalude avatud uste päeva suurim sponsor 1. mail kevadiselt päikseline ilm. Ettevõtmise turundamisel oli tänavu abiks EASi turismiarenduskeskus. „Üheskoos siseturismihooajaga sai niiviisi ka maaturismi sektor enam nähtavamaks,” hindab ta.

Ettevõtjad ise hindasid toimunut samuti kordaläinuks. Külalisi käis, tunti huvi nende tegevuste vastu, osaleti mitmesugustes mängudes. Lemmiktegevuseks osutus mõistagi kohaliku toidu ja joogi degusteerimine. „Loodame väga, et kõik külalised said osa maarahva külalislahkusest ja avastasid enda jaoks puhkusevõimalused meie kaunil Eestimaal,” lausub Mengel.

Mitmed ettevõtjad kinnitasid, et kindlasti on avatud uste päevast oma koha tutvustamisel abi, sest inimesed tulevad hiljem ettevõttesse tagasi kas mõnd seminari või sünnipäeva pidama. Paljud pakkusid just 1. mail tehtud broneeringutele soodushinda. Hinnanguliselt külastas ligi sadat ettevõtet 10 000 külastajat. Nii mõnigi ettevõtja andis teada, et loobus külastajate loendamisest, kui oli jõudnud numbrini 120.

Kõiki tublisid ettevõtjaid, kes 1. mail oma turismitalu uksed avasid, ei jõua siinkohal mainida, aga mõned näited tahaks tuua.

Luhtre talu perenaine Marje Schmidt räägib: „Meil oli kohvik, kirbuturg, uksed valla muuseumis, suveniiripoes, tubadel ja saunades. Sai hobuseid näha ja sööta. Kell 14 oli Märjamaa muusikakooli I klassi õpilaste flöödi- ja viiulikontsert. Inimesi käis läbi veidi üle 200, nii et igati kordaläinud üritus. Aitäh algatajatele!”

Mooska talu pere- ja saunanaine Eda Veeroja hindab avatud uste päeva, millel osales tänavu teist korda, samuti igati kordaläinuks. „Alati on ju tore, kui inimesed külla tulevad. Turismiteenused on muidu kallid, aga sel päeval hinnad soodsamad ja suuremale ringile jõukohased. Edaspidi tahame panna suuremat rõhku ka kohalikule kogukonnale, et nemadki meie tegemistele kaasa elaks.”

Mooska talus Haanjamaal meelitasid kolm suitsusauna huvilisi tutvuma Vana-Võrumaa saunapärandiga, mis on leidnud väärika koha UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Kolmest saunast kaks on saunaskäimiseks, kolmandas suitsutatakse liha. Talu külalised tutvusid saunade ehituse eripäradega, räägiti saunakütmisest, saunas käiguga kaasnevatest kommetest ja tavadest, lihasuitsutamise tarkustest ja paljust muust. Saunaskäik Mooska talu vinguvabas suitsusaunas koos külalislahke pererahvaga vajab aega vähemalt kolm tundi. Koos järgitakse saunakombeid ja -tavasid, ihu ja hing saavad puhtaks ning meeled klaariks. Kosutuseks taimetee ja tervendav allikavesi. Kogu see lõbu läks maksma 15 eurot, mis tuli ette ära tasuda, kuna kohtade arv saunades on piiratud.

Nälja kustutuseks valmis lõkkel nõgesesupp, mille kõrvale mekiti saunas suitsutatud liha ja kodus küpsetatud leiba. Selle eest tuli välja käia viis eurot. Kaasa sai osta suitsuliha, talvõvõid, Pühajõe Pruulikoja käsitööõlut Suitsunõ Sannaline; Siidrikoja naturaalseid õunast valmistatud käsitöösiidreid Hipster ja Snoob, mulliga õunamahla Äpu. Lisaks veel Hartsmäe talu rukkileiba, Kolotsi talu juustusid ja Metsavenna talu sõira.

Allikukivi Veinimõisas käis samuti sadu inimesi. Romantilisel Rannateel asuv mõis toodab kunagises siidi- ja kalevivabriku direktori häärberis käsitööveine eestimaistest marjadest ja puuviljadest. Mõisa perenaise loomingut on läbi aastate tunnustatud Eesti veinikonkursi finaalikohtadega. Valgetest veinidest on aukohal rabarberivein, mida maitsjad on võrrelnud ka põneva valge viinamarjaveiniga.

1. mail leidis aset veinimõisa külastus, suurel mõisarõdul degusteeriti väärt veine, kuulati mõisa lugu ja vaadati marjaistandust. Külastajate vastuvõtt ja degusteerimine oli sel päeval tasuta. Kõikide vahel, kes külastasid 1. mail vähemalt kolme Romantilise Rannatee ettevõtet, loositi välja väärikaid auhindu: seiklusi, romantilist puhkust, Romantilise Rannatee maitseid ja muidugi Allikukivi mõisa rabarberiveini.

Väga palju külalisi oli ka Pärnumaal Halinga vallas asuvas Jaanihanso Siidrivabrikus, kus avas esimest korda uksed Ciderhouse. Pakuti süüa ja juua ning soovijatele ekskursioone tootmisesse. Avamisel pakkus süüa Põhjaka mõis. Lisaks sai head ja paremat kaasa osta.

Halinga Automuuseum avas uksed, et huvilised saaksid vaadata vanasõidukeid sellistena, nagu neid nägid nende esimesed omanikud. Kollektsioonis on pandud suur rõhk Nõukogude Liidus toodetud autodele ja on sellega üks suurimaid selles vallas kogu Euroopa Liidu territooriumil. Väljapanekus leidub ka terve rida huvitavaid mudeleid mujalt maailmast. Lisaks saab näha ehtsat Tšaikat, mida kasutas president Lennart Meri oma ameti algusaastail, samuti on välja pandud kuulsale maletajale Paul Keresele kuulunud sõiduauto, mille ta võitis Los Angelese maleturniirilt 1963. aastal. Kõik 1. mail pileti ostnud said sel päeval tasuta kaasa mudelauto.

Alpakad, need uudishimulikud, kuid pisut pelglikud loomad annavad oma suurte silmade ja naeruse näoga palju head energiat ja teevad tuju rõõmsaks. Neid sai soodushinnaga imetleda Kännu talus Pärnumaal. Lisaks pakuti külastajaile tasuta teed ja kohvi, avatud oli talupood.

Harjumaal Saue vallas asuva Metsanurme külakeskuse õuel käis ka kindlasti üle saja inimese ning leiti, et päev läks igati korda. Toimusid giidiga retked matkarajal, tutvustati koolitus- ja seminariruume ning ekskursioonipakette. Lastele pakkusid lustimisvõimalust suur külakiik ja mänguväljak. Avatud oli kohvik „Metsanurme maitsed”, kus muu hulgas pakuti degusteerimiseks Esko talu toodangut. Müügil oli ka Esko talu jogurtijäätis. Tutvustati veel Joosu ja Liisu leivatoa toodangut. Keskpäeval leidis aset rännak Rännaku tallu, kus näidati kiviheitemasina tööd, külastati tammesalu ja metsakuradit.