„Ärge laske sipelgatel üle pea kasvada,” rõhutab Martin. „Kui väike sipelgapesa on alles tekkinud, on seda imelihtne mujale teisaldada, kui aga pesal on lastud suureks minna, on seda hoopis raskem kaotada, tihti polegi see oma jõududega enam võimalik.”
Eriti meeldib sipelgatele elada kõnniteeplaatide all. Mõni tünn või kummuli keeratud silmapesukauss on samuti head ning kasvuhoone on lausa tõeline sipelgamagnet.
„Minu käest on mustmiljon korda küsitud, mida teha sipelgatega kasvuhoones,” sõnab Martin. „Minu ainus vastus on: kohe, kui märkate esimeste sipelgate toimetamist, otsige nende pesa üles, võtke labidas ning kaevake pesa välja, pange musta prügikotti ja viige kodust vähemalt 500 meetri kaugusele.”
Pinnas tuleks välja kaevata 20–30 sentimeetri sügavuselt ja panna pesamaterjal prügikotti. Kaevake ja vaadake, kas sipelgaid on veel mullas näha, kui on, kaevake edasi.
Peletusvahenditest kiidab Martin kõige enam aianduspoes müüdavat tubakatolmu. Sellest tuleb õpetuse järgi teha tõmmis, millega siis pesakohta töödelda. Tubakatolmu tõmmisele võiks lisada Fairyt või rohelist seepi. See on nii vastik ja kleepuv segu, et sipelgad jätavad kindlasti koha maha.
Poodides müüakse üsna suures valikus sipelgapeletuspulbreid ja -mürke, kuid inimesed teevad tihti vea, et pulbrit raputatakse mulla peale või kõnniteeplaatide vahele ja see ei jõua pesa sisse emade ja varuisenditeni. Inimesed lihtsalt ei tea, et nad peavad esmalt pesa lahti kaevama. Mullale pulbri raputamisel pole suurt mõtet, see tapab vaid välistöölised, aga pesa keskele ja kuhila süvakambritesse ei jõua ning emad ja sisetöölised kolitakse lihtsalt uude kohta edasi.