Öökülm

Foto: Ove Maidla

Praegustel sageli selgetel öödel on öökülm lausa igapäevaseks nähtuseks ja sellega kaasneb halla teke. Seepärast tutvustan lühidalt seda aktuaalset teemat.

Öökülmadest räägitakse pigem soojal poolaastal, kuigi tinglikult võiks seda nähtust esineda mistahes ajal olenevalt definitsiooni kokkuleppest. Täpsemalt on öökülm määratletud agrometeoroloogiliselt: põllu- ja aiakultuuride kasvuperioodil õhu, maapinna või taimede vahetu ümbruse temperatuuri langus alla 0 °C – see tähendab, et öökülmast võib selles kontekstis rääkida maist oktoobrini, varase kevade puhul ehk ka juba aprillis. Praeguse kevadega on siiski mõneti iselugu, sest klimaatilise (ilma ja ilmastiku järgi) aastaaja määratluse järgi oli kuni praeguse ajani tegu ikka veel kevadtalvega või paremal juhul varakevadega, mistõttu taimede vegetatsioonist õieti rääkida ei saa (vegetatsiooniperioodil peaks ööpäevane keskmine temperatuur ületama 5 °C, kuid püsis senimaani sellest madalam). Siiski näib, et selle nädalaga olukord muutus, kuid eks paistab.

Niisiis piisab öökülma olemasoluks miinuskraadidest (temperatuur alla 0 °C) üksnes maapinnal või sellest 2 cm kõrgusel, kusjuures õhk 2 m kõrgusel võib-olla suhteliselt soe, isegi üle +5 °C.

Öökülmad jagunevad advektiivseteks ja radiatsioonilisteks. Advektiivne öökülm on tavaliselt seotud külma (arktilise) õhumassi sissetungiga. Aprillis, mais ja sügise hakul (septembris, oktoobris) on tüüpiliseks saabumise ilmakaareks põhi ja kirre, aga juunis pigem loe. Säärase öökülmaga võib olla ilm tuuline, vahel isegi pilvine, ja selline öökülm haarab suure territooriumi. Võib sadada lund ja lörtsi ning tekkida ajutine lumikate. Öökülm võib esineda mitu ööd järjest. Sagedamini tuleb seda ette kevade algupoolel, kui polaaralad on veel külmad, ja sügisel.

Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi – nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Jahtumiseks eriti soodne on väga kuiv õhumass, mida iseloomustab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülma võimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pinnamoest (eelistatult/kergemini tekkiv soistel aladel, nõgudes, orgudes).

Öökülma liigid võivad liituda – sel juhul räägitakse advektiiv-radiatsioonilisest öökülmast: algul tuleb kohale külm ja kuiv õhumass, seejärel algab soodsatel oludel tugev jahtumine.

Neid tegureid, mis öökülma mõjutavad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis (mulla, setete mehaaniline koostis), veekogude lähedus jne, kuid eriti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (madalad pilved), siis pilvekiht kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.

Lähem aeg on öökülmadeks soodne, eriti kui öö on selge. Seepärast külmaõrnu taimi veel välja viia või õues kasvatada ei saa.

Mai algas mitmel pool selge ilmaga, mistõttu päikese mõjul oli päeval enamasti üle 10 kraadi sooja. 5. mai võib tulla eelnenud paarist päevast taas pisut soojem, ent pärast seda on oodata olulist külmenemist, eriti 7. mail. Kas see ka lund toob, ei ole veel teada.