Lobauba – söödav võrsetipust mugulateni

Lobaoa kaunad on väga kaunid, violetsed, umbes 6 cm pikkused ja sisaldavad kaks kuni neli seemet. Foto: Erakogu

Lobauba ehk lablab on meile jõudnud uus liblikõieline köögivili, mis paelub kasvatajat oma kauni välimusega. Praegu on lobaoa seeme müügil pea kõikides seemnekauplustes ja suuremates marketites.

Seda kutsutakse ka Egiptuse aedoaks, Austraalia herneks, Tonga oaks või hüatsintoaks, aga ka punaoaks (kirjanduses üle 26 nimetuse). Enim on lobauba levinud Aafrikas, aga seda võib kohata kogu troopilises vööndis eelkõige kui toidutaime. Esimesed kirjalikud andmed lobaoa kasutamisest ja kasvatamisest toidutaimena pärinevad Aafrikast aastatest 1600–1500 eKr. Lobauba on oma taimeperekonna (Lablab) ainus esindaja.

Hiinas ja Jaapanis hakati lobauba laialdasemalt kasvatama 15.–16. sajandil, ja seda algselt kloostriaedades kui ravimtaime. Tegemist on mitmeaastase liblikõielisega, mida meie kliimas kasvatatakse üheaastase taimena. Meil võib see suve jooksul kasvada kuni 2,5–3 m pikkuseks liaaniks, aga oma kodumaal kuni kuue meetri pikkuseks.

Lobauba on asutud põhjalikumalt uurima, Aafrikas ja subtroopikas loetakse seda üheks perspektiivikamaks toidu- ja silokultuuriks ning mullastiku parandajaks, mille kasvupindala peaks mitu korda suurendama.

Õied on roosakaslillad, suuremad kui lilloal, ja koondunud kobaratesse, kuid esineb ka valgeõielist vormi. Üks õis õitseb keskmiselt kolm päeva, kogu kobar aga mitu nädalat. Katmikalal ettekasvatatud ja seejärel kasvukohale istutatud taimed õitsevad meil juba juunis-juulis kuni esimeste külmade saabumiseni. Lehed on suured, rohelised, violetsete leheroodudega, kolmetised, 7,5–15 cm pikad ja paiknevad varrel vahelduvalt.

Kaunad on väga kaunid, violetsed, umbes 6 cm pikkused ja sisaldavad kaks kuni neli seemet. Võrreldes aedoaga on kaunad laiemad, lamedamad ja lühemad. Seeme on olenevalt sordist kas valge, pruun, punane või must ja ühe sentimeetri pikkune.

Kasvatamine

Lobauba on väga soojalembene taim. Seega avamaale tuleb katmikalal ettekasvatatud taimed istutada alles pärast öökülmaohu täielikku kadumist. Seega võib jaheda suve korral kasvuaeg jääda üsna lühikeseks ja taimed kiduraks. Meie tingimustes sobib hästi ronitaimeks päikesepaistelisele rõdule ja lõunapoolsete tuulte eest varjatud seinte katteks. Eelistab viljakat lubjarikast parasniisket ja vett läbilaskvat pinnast, ei talu seisvat vett. Kasta mõõdukalt. Meie tingimustes tuleb taimed ette kasvatada. Seemned idanevad hästi temperatuuril 18–20 kraadi katmikalal 1–2 ja avamaal 3–4 nädalaga. Seemned idanevad  kiiremini, kui neid enne külvi soojas vees leotada. Ühes grammis on 5–10 seemet. Seemnete idanevus säilib 3–4 aastat. Seemned soovitatakse külvata 8 cm läbimõõduga külvipottidesse 2–3 kaupa 4–6 nädalat enne püsivale kasvukohale istutamist, soovitatavalt aprilli keskel või mai algul.

Kasvukohale istutada mitmest taimest koosnevad juurepallikesed 50–60 cm vahedega. Kui külvata seeme otse kasvukohale, siis teha seda mai lõpus ja öökülmade ajal katta taimi kattelooriga. Hargnemise soodustamiseks soovitatakse taimi veidi kärpida neljanda lehe pealt. Nagu kõik liblikõielised, parandavad ka lobaoad kasvukoha pinnast, rikastades seda lämmastikuga. Mingeid kahjustajaid lobaoal meie tingimustes ei esine.

Lobauba toidutaimena

Lehti võib lisada lõigutult toorsalatitesse. Võrseid kasutada suppides ja hautistes nagu spinatit. Hautatud lobaoa võrsed on eriti hinnatud toit Malaisia köögis. Lehed ja noored võrsed sisaldavad küllaldaselt valku (kuivkaalus isegi kuni 28%). Noored kaunad on söödavad ja maitsvad nagu aedoakaunad, aga vajavad kupatamist, mille tulemusena kaotavad oma lilla värvuse, vahetades selle rohelise vastu. Noored küpsemata kaunad sisaldavad 3,2% valkaineid, 5,4% süsivesikuid, 1,2–1,4 % toorkiudu, 0,8% rasva ja 0,81% mineraalaineid. Mineraalainetest enim on esindatud fosfor, kaltsium ja magneesium, mikroelementidest väävel, raud (100 g lehtedes 155 mg), vask, tsink, mangaan ja seleen. Maitselt on need paremad kui aedoad, neil on pähkline kõrvalmaik.

Valminud oaseemned on toiduks kõlblikud pärast kahekordset kupatamist. 100 g lobaoa seemneid annab umbes 150 kcal energiat. Sügiseks on lobauba kasvatanud alla tärkliserikkad juuremugulad, mida võib toiduks valmistada nagu kartulit. Värvikaid õisi võib lisada toorsalatitele värskelt või panna neid salatitele ja võileibadele kaunistuseks. Seega on söödav kogu taim – võrsetipust õite ja mugulateni.

Tooreid lobaoa kaunu kupatada nõrgalt soolaga maitsestatud vees 10 minutit, nõrutada ja siis kasutada toitudes nagu spinatit. Kuivatatud seemneid leotada 8–10 tundi, seejärel valada leovesi ära. Leotatud lobaoad asetada keedunõusse, valada peale külm vesi, lasta tasasel tulel keema tõusta, keeta 10–15 minutit ning nõrutada. Seejärel valada peale kuum vesi ja kupatada uuesti tasasel tulel 10 minutit ning nõrutada. Nii saame pehmed oad, mida kasutatakse toidus pastade, kastmete, suppide ja hautiste lisandina.

Toite lobaoast

Hautatud lobaoavõrsed

2,5 klaasi vett, 500 g noori lobaoa võrseid, 1 kuhjas sl soola, 1 kuhjas sl suhkrut. Kastme valmistamiseks 2–3 kuhjas sl taluvõid, 2–3 kuhjas sl jämedalt purustatud Kreeka pähkleid või seesamiseemneid, 2–3 sl sidrunimahla ja maitseks veidi soola. Pese võrsed ja lõigu 4–5 cm juppideks. Vala peale vesi, lisa sool ja suhkur ning kupata tasasel tulel 10 minutit. Nõruta ja tõsta vaagnale. Sulata pannil või, lisa jämedalt purustatud pähklid või seesamiseemned, kuumuta neid pidevalt segades, kuni need muudavad veidi värvi, aga ära lase kõrbema minna, sega juurde sidrunimahl ja vala kuum kaste enam-vähem ühtlaselt hautisele peale. Serveeri koos röstsaia või keedetud sõmera riisiga.

Lobaoa vokiroog kanaga

2 klaasi vett, 300 g noori lobaoa kaunu, 2 rohelist paprikat, 2–3 kanafileed, 3–4 sl õli, 2–3 küünt küüslauku, 1 kuhjas sl värskelt riivitud ingverit, 2–3 kuhjas sl kergelt röstitud seesami- või seedriseemneid ja maitseks veidi soola. Kastme valmistamiseks: 2–3 sl sojakastet, 2 –3 tl vedelat mett ja 2–3 tl palsamiäädikat. Aseta oakaunad keedupotti ja keeda soolaga maitsestatud vees 10 minutit ning nõruta. Haki puhastatud küüslauguküüned peeneks. Pese paprika ja lõigu see pikuti peenteks ribadeks. Lõika kanafileed ribadeks. Lisa vokkpannile 2 sl õli ja pruunista pidevalt segades kanafileed. Lisa küüslauk ja ingver, kuumuta pidevalt segades üks minut. Eemalda hautis pannilt teise anumasse. Lisa ülejäänud õli ja kuumuta selles paprikaribad pidevalt segades kergelt läbi (2–3 minutit), lisa hautatud aedoad, sega korralikult läbi ja lase kaane all mõni minut haududa. Seni sega kokku kastmekomponendid. Nüüd lisa juurde pruunistatud kanafileed, sega läbi ja vala peale kaste. Sega kiirelt läbi, puista peale röstitud seemned ja serveeri kohe. Kõrvale paku sõmeralt keedetud riisi.

Avokaado ja lobaoa püree

250 g kuivatatud lobaube, 4 küpsemat avokaadot, 1 suurem sidrun, 2 kuhjas sl värsket koriandrit, 1 kuhjas sl värsket tilli, maitseks veidi soola ja musta terapipart. Pane oad 8–12 tunniks likku, vala vesi ära ja kupata oad pehmeks, nagu eespool õpetatud. Lõika avokaadod pikuti pooleks, eemalda seeme ja seejärel terava lusika abil avokaado sisu. Aseta avokaado sisu kannmikserisse, lisa kupatatud oad, sidrunimahl, maitseained ja maitseroheline. Mikserda kõik ühtlaseks püreeks. Serveeri püreed röstsaia, soolaste pannkookide või sõrnikute kõrvale.